Eesti

See also: eesti

Estonian

Etymology

From German Este, especially German Low German Eeste. First attested in the 17th century, it became popular among ethnic Estonians in the 19th century, during the national awakening. Before, the terms maavald, maarahvas, and maakeel were used.

Of unclear origin. Perhaps related to the name of the Aesti described by the Roman historian Tacitus (around 98 C.E.), or perhaps related to the Eistland mentioned in Old Norse sagas (in Icelandic, Estonia is still called Eistland). Compare German Estland.

A Baltic origin is also possible; compare Lithuanian aikštė.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈeˑsti/, [ˈeˑstʲi]

• Audio:

  (file)

Proper noun

Eesti

1. Estonia (a country in northeastern Europe, on the southeastern coast of the Baltic Sea)

Declension

Declension of Eesti (ÕS type 16/pere, no gradation)
		singular	plural
nominative		Eesti	—
accusative	nom.
	gen.	Eesti
genitive			—
partitive		Eestit	—
illative		Eestisse	—
inessive		Eestis	—
elative		Eestist	—
allative		Eestile	—
adessive		Eestil	—
ablative		Eestilt	—
translative		Eestiks	—
terminative		Eestini	—
essive		Eestina	—
abessive		Eestita	—
comitative		Eestiga	—

Derived terms

• eestimaalane

See also

countries in Europe: Euroopa riigid (appendix)edit

• Albaania
• Andorra
• Armeenia
• Aserbaidžaan
• Austria
• Belgia
• Bosnia ja Hertsegoviina
• Bulgaaria
• Eesti
• Georgia, Gruusia
• Hispaania
• Holland, Madalmaad
• Horvaatia
• Iirimaa ~ Iiri
• Island
• Itaalia
• Kasahstan
• Kosovo
• Kreeka
• Küpros
• Leedu
• Liechtenstein
• Luksemburg
• Läti
• Malta
• Moldova
• Monaco
• Montenegro
• Norra
• Poola
• Portugal
• Prantsusmaa
• Põhja-Makedoonia
• Rootsi
• Rumeenia
• Saksamaa
• San Marino
• Serbia
• Slovakkia
• Sloveenia
• Soome
• Suurbritannia
• Šveits
• Taani
• Tšehhi
• Türgi
• Ukraina
• Ungari
• Valgevene
• Vatikan
• Venemaa

References

• Eesti in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “Eesti”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009

Finnish

Etymology

Borrowed from Estonian Eesti.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈeːsti/, [ˈe̞ːs̠ti]
• Rhymes: -eːsti
• Syllabification^(key): Ees‧ti
• Hyphenation^(key): Ees‧ti

Proper noun

Eesti (colloquial)

1. synonym of Viro: Estonia (a country in northeastern Europe, on the southeastern coast of the Baltic Sea)

Declension

Inflection of Eesti (Kotus type 5/risti, no gradation)
nominative		Eesti	—
genitive		Eestin	—
partitive		Eestiä	—
illative		Eestiin	—
		singular	plural
nominative		Eesti	—
accusative	nom.	Eesti	—
	gen.	Eestin
genitive		Eestin	—
partitive		Eestiä	—
inessive		Eestissä	—
elative		Eestistä	—
illative		Eestiin	—
adessive		Eestillä	—
ablative		Eestiltä	—
allative		Eestille	—
essive		Eestinä	—
translative		Eestiksi	—
abessive		Eestittä	—
instructive		—	—
comitative		See the possessive forms below.

Possessive forms of Eesti (Kotus type 5/risti, no gradation)

first-person singular possessor singular plural nominative Eestini — accusative nom. Eestini — gen. Eestini genitive Eestini — partitive Eestiäni — inessive Eestissäni — elative Eestistäni — illative Eestiini — adessive Eestilläni — ablative Eestiltäni — allative Eestilleni — essive Eestinäni — translative Eestikseni — abessive Eestittäni — instructive — — comitative — — second-person singular possessor singular plural nominative Eestisi — accusative nom. Eestisi — gen. Eestisi genitive Eestisi — partitive Eestiäsi — inessive Eestissäsi — elative Eestistäsi — illative Eestiisi — adessive Eestilläsi — ablative Eestiltäsi — allative Eestillesi — essive Eestinäsi — translative Eestiksesi — abessive Eestittäsi — instructive — — comitative — — first-person plural possessor singular plural nominative Eestimme — accusative nom. Eestimme — gen. Eestimme genitive Eestimme — partitive Eestiämme — inessive Eestissämme — elative Eestistämme — illative Eestiimme — adessive Eestillämme — ablative Eestiltämme — allative Eestillemme — essive Eestinämme — translative Eestiksemme — abessive Eestittämme — instructive — — comitative — — second-person plural possessor singular plural nominative Eestinne — accusative nom. Eestinne — gen. Eestinne genitive Eestinne — partitive Eestiänne — inessive Eestissänne — elative Eestistänne — illative Eestiinne — adessive Eestillänne — ablative Eestiltänne — allative Eestillenne — essive Eestinänne — translative Eestiksenne — abessive Eestittänne — instructive — — comitative — — third-person possessor singular plural nominative Eestinsä — accusative nom. Eestinsä — gen. Eestinsä genitive Eestinsä — partitive Eestiään Eestiänsä — inessive Eestissään Eestissänsä — elative Eestistään Eestistänsä — illative Eestiinsä — adessive Eestillään Eestillänsä — ablative Eestiltään Eestiltänsä — allative Eestilleen Eestillensä — essive Eestinään Eestinänsä — translative Eestikseen Eestiksensä — abessive Eestittään Eestittänsä — instructive — — comitative — —

Derived terms

• eesti
• eestiläinen

Anagrams

• esite, teesi

Võro

Proper noun

Eesti (genitive Eesti, partitive Eestit)

1. Estonia (a country in northeastern Europe, on the southeastern coast of the Baltic Sea)

Inflection

Inflection of Eesti

	singular	plural
nominative	Eesti	—
accusative	Eesti	—
genitive	Eesti	—
partitive	Eestit	—
illative	Eestihte Iisti	—
inessive	Eestin Eestihn	—
elative	Eestist	—
allative	Eestile	—
adessive	Eestil	—
ablative	Eestilt	—
translative	Eestis	—
terminative	Eestiniq	—
abessive	Eestildäq	—
comitative	Eestigäq	—