Alessandro Volta
Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi olulisi avastusi elektri uurimisel. Tema järgi on nimetatud pingeühik volt.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Alessandro Volta sai hariduse kodulinnas Comos. 1779. aastal nimetati ta füüsikaprofessoriks Pavia ülikoolis (Università di Pavia), kus ta töötas üle 25 aasta.
Tema teadustöö äratas laialdast tähelepanu kogu Euroopas. 1801. aastal demonstreeris ta oma elektrisammast Pariisis Napoleon Bonapartele, kes tunnustas tema saavutusi. 1810. aastal tõsteti Volta krahviseisusse ning ta sai Itaalia Kuningriigi senaatoriks.
Teadustegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Volta täiustas mitmeid elektriseadmeid ja -mõõteriistu. Ta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ning elektromeetri, mis võimaldasid uurida staatilist elektrit senisest täpsemalt.
1776. aastal avastas ta metaani, uurides Põhja-Itaalia soodes eralduvaid gaase.
1795. aastatel uuris Volta niinimetatud kontaktelektri nähtust ning leidis, et eri metallide kokkupuutel tekib elektriline pinge. 1799. aastal ehitas ta esimese püsiva vooluallika – galvaanielemendi – ning ühendas need jadamisi patareiks, mida hakati nimetama Volta sambaks. See leiutis oli esimene keemiline vooluallikas ja pani aluse elektrokeemiale ning elektrivoolu laialdasemale kasutamisele teaduses.
Muu
[muuda | muuda lähteteksti]Volta auks on nimetatud rahvusvaheline pingeühik volt.
Tema nime kannab ka 1900. aastal tegevust alustanud Volta tehas Tallinnas ning selle järgi nimetatud Volta tänav.
