Hispaania teetigu
Hispaania teetigu (Arion vulgaris) on teeteo perekonda kuuluv suur (7 kuni 15 cm) nälkjas. [1][2]
Teo värvus võib suuresti varieeruda alates tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beeži toonini.[1] Eristamise aluseks on looma keha kattev kollane lima (teiste Eestis elavate suurte nälkjate lima on värvitu).[3]
Hispaania teeteo algne levikuala ei ole täpselt teada. Arvatavalt Põhja-Hispaaniast ja läänepoolselt Prantsusmaalt pärit tigu on levinud invasiivse võõrliigina Kesk- ja Põhja-Euroopasse, 21. sajandi teisel kümnendil ka Eestisse. Eestis registreeriti hispaania teetigu esimest korda 2008. aastal.[1] Uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega. Suureks kasvades (juulis-augustis) sööb teetigu aplalt ilutaimi ja köögivilju, vahel ka oma liigikaaslasi. Suuruse, aktiivsuse ja arvukuse tõttu võib ta kohalikud liigid välja tõrjuda.
Algselt peeti hispaania ja lusitaania teetigu samaks liigiks ja nimetusi kasutati sünonüümidena, kuid täpsemad uuringud tuvastasid need eri liikideks. Lusitaania ehk portugali teeteo (Arion lusitanicus) levikupiirkond piirdub Lääne-Lissaboni metsadega, sealhulgas Sintra-Cascais'e või Arrábida rahvuspargiga. Suhteliselt muutliku välimusega lusitaania teetigu kasvab kuni 8 sentimeetri pikkuseks.
Sarnased kodumaised liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania teeteoga on välimuselt kõige sarnasem kollane teetigu (Arion subfuscus), kes on oluliselt väiksem (5–7cm) ja kellel on külgedel kaks tumedat vööti. Mõõtmetelt sarnaneb hispaania teeteoga kõige enam must seatigu (Limax cinereoniger, 15–20cm), samuti võõrliik, kellel puudub värvunud lima ja hingamisava asub mantlikilbi tagaosas, erinevalt hispaania teeteost.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Võõrnälkjad | Keskkonnaamet". www.keskkonnaamet.ee. Vaadatud 27. juulil 2026.
- ↑ "Arion vulgaris | eElurikkus". elurikkus.ee. Vaadatud 27. juulil 2026.
- ↑ ERR (12. juuni 2023). "Hispaania teetigu ei peata enam Eesti talv ega suvi". ERR. Vaadatud 27. juulil 2026.
