Esimene tegi neist reedeses Eesti PĂ€evalehes 2 ettepanekut, mille kohaselt valimised tuleks ĂŒhitada ja teise, et Riigikogusse ei tohiks rohkem kui 2 koosseisuks kandideerida. Et siis peaks kĂ€tt muus ametis proovima ja siis vĂ”ib jĂ€lle Riigikogu leiba sĂŒĂŒa.
Edais tuli Ansip ja Reformierakond, kes olla kiireks riigivalitsemise reformiks kokku pannud suisa töörĂŒhma ja nĂŒĂŒd laotamas teiste ette ettepanekut, et need muudatused PĂ”hiseadusesse sisse viia suisa kiirkorras.
Et siis PÔhiseaduses on kirjas nii:
§ 166. Otsus pĂ”hiseaduse muutmise seaduse eelnĂ”u kĂ€sitlemiseks kiireloomulisena vĂ”etakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise hÀÀlteenamusega. PĂ”hiseaduse muutmise seadus vĂ”etakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise hÀÀlteenamusega.
Tehniliselt peaksid selle poolt hÀÀletama Riigikogus vÀhemalt 68 liiget. VÔimul on meil aga mÀletatavasti vÀhemusvalitsus ja isegi koos Rohelistega jÀÀb hÀÀltesaak kaugelt vÀiksemaks kui 68 hÀÀlt.
No muidugi on vĂ”imalik sama kĂŒsimus lĂ€bi suruda ja lĂ€bi mĂ€ngida ka seni paremerakondadele vastumeelse rahvahÀÀletuse kaudu.
Selleks on ettenÀhtud jÀrgmine protseduur:
§ 164. PĂ”hiseaduse muutmise seaduse eelnĂ”u rahvahÀÀletusele panekuks on nĂ”utav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline hÀÀlteenamus. RahvahÀÀletus toimub kĂ”ige varem kolme kuu pĂ€rast, arvates sellekohase otsuse vastuvĂ”tmisest Riigikogus.
JÀllegi vÀhemalt 68 hÀÀlt ja kirglik kampaania rahvahÀÀletusel toetuse saamiseks, mis antud teema puhul ei vii samuti Eesti demokraatiat mitte teps edasi.
On veel ka kolmas variant - muuta pÔhiseadust lÀbi kahe koosseisu. Esimesel korral oleks vaja vaid koosseisu hÀÀlteenamust ehk 51 toetushÀÀlt ja see, mis saab jÀrgmises koosseisus ehk peale valimisi, ei pruugi enam kedagi huvitada. Aga siis peaks see taaskord koguma vÀhemalt 68 hÀÀlt.
§ 165. PĂ”hiseaduse muutmiseks Riigikogu kahe jĂ€rjestikuse koosseisu poolt peab pĂ”hiseaduse muutmise seaduse eelnĂ”u saama Riigikogu koosseisu enamuse toetuse.
Kui Riigikogu jÀrgmine koosseis vÔtab esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise hÀÀlteenamusega muutmatult vastu pÔhiseaduse muutmise seaduse eelnÔu, mis sai eelmise koosseisu enamuse toetuse, siis on pÔhiseaduse muutmise seadus vastu vÔetud.
Miks sellise avangu tegid kaks hĂ€das olevat koalitsioonierakonda ajal, mil ainus, mida neilt oodatakse, on u 100 000 -le inimesele pĂŒsiva töökoha loomine, saan ma aru kĂŒll.Seega tundub mulle, et isegi enne kui hakata sellise ettepanku sisu tĂ”siselt analĂŒĂŒsima, vĂ”ib öelda, et ettepanek ise on juba enne lĂ€bi kukkunud kui see ĂŒldse esitatud sai.
Miks sellist kohalikku demokraatiat hĂ€vitavat algatust peaksid aga toetama nĂ€iteks Sotsiaaldemokraadid, Rahvaliit vĂ”i Keskerakond, ma kĂŒll ei tea.
Rohelised, nende toetust ma isegi mÔistan, sest Juhan Partsi juhitava Majandusminsiteeriumi eelarves peesitav 86 miljonit krooni paneb neid nii mÔndagi tegema ...
Kahe valimiskampaania ĂŒhitamine ĂŒhele ajale vĂ”ib kĂŒll aidata kokku hoida kampaaniaraha erakondadele, kes saaks lĂ€bi justkui ĂŒhe ĂŒleriigilise kampaaniaga, kĂŒll aga ei aita see vĂ€himalgi mÀÀral avalikku ruumi leida kohalike kĂŒsimuste ega kohalike valikute tegemise teadvustamisele.
TÔsised poliitikud alustavad pÔhimÔtteliste poliitiliste riigivalitsemise reformimidega kohe peale ametisse nimetamist, mitte aga aasta enne jÀrgmisi valimisi. SeetÔttu ei saa seda pidada millekski muuks kui jÀrjekordseks asendustegevuseks. Ja huvitav on lihtsalt jÀlgida kes ja kui kirglikult selle kampaaniaga kaasa lÀhevad ...Seega oleks praktiline tulemus mitte rohkem, vaid vÀhem demokraatiat ning mitte rohkem vaid vÀhem teadlikke valikuid ...
Lisaks juba mainitud kohalike kuid ĂŒlioluliste valikute ja kohaliku
demokraatia tĂ€iesti tahaplaanile jÀÀmise kĂ”rval on sellisel ĂŒhitamisel Eesti
demokraatiale veel ĂŒks oht - nimelt viiks see vĂ”imu konsentratsiooni ĂŒhe
poliitilise huvigrupi kÀtte vÀga pikaks ajaks - vÀhemalt 4 aastaks,
millega kaasnevad ohud on Eesti poliitilise kultuurituse juures
ebamÔistlikult suured.Veel kaotaksid ka valijad sisuliselt samaks ajaks kontrolliva ja
poliitilist jÀrelvalvet vÔi poliitilist korralekutsumist vÔimaldava
usaldushÀÀletuse vĂ”imaluse. TĂ€anne valimistsĂŒkkel sunnib ka erakondi mite lihtsalt valijatele meeldima, vĂ”i iseenda rahulolus sulistama, vaid ka reaalsete lahendamist vajavate probleemidega arvestama.
