Kasiinovastased relvastuvad

Aasta algul võttis kuulda kaaslaste soovitusi ning otsustas soetada endale enesekaitsevahendiks relva, vältimaks võimalike igasugust tagakiusamist kasiinokriminaalide poolt.

Toetudes ajakirjanduslikele vihjetele, et kasiinoäri põhiosas on seotud kriminaalsete ringkondadega ning arvestades väitega, et Euroopa, seal hulgas ka Marbella, kuritegelikku raha pesu toimub võimalikult eesti kasiinodes, on kasiinovastastel piisavalt põhjust end kaitsta. Ajakirjanduslikele vihjetele toetudes teadaolevalt läheb täna kasiinoraha peale Kultuurkapitali ja Olümpiakomitee võimalikult ka allilma ning ametnike toetusteks.

Arvan, et pole valgekrae ega siidikäpp. Mul on kogemus relva tundmises, sest teenisin suurriigi armees seersandina ja 20 aastat tagasi olin valmis minema isegi Afganistani sõtta. Lisaks revolvrile saan hakkama nii kaasaegse tanki T-80 juhtimise kui ka tuntud Kalašnikovi automaadiga.

Tuntud kasiinovastastest on endale relva soetanud kasiinovastane koolipapa, linnavolinik Märt Sults, kes on muretsenud vinge relva. Sults jõudis relva edukalt kasutata oma kooli õpilase hullunud vanemate vastu, kes talle kallale kippus. Ka aktiivsel kasiinovastasel ja Eesti suvepealinna linnapeal Märt Visiitammel on juba varem sooritatud relv.

Rahvasaadikud hääletasid kasiino vastu.

22. jaanuaril 2008.a. Haabersti halduskogus suure kasiinodeketti poolt esitatud taotlust Haabersti Linnaosa Valitsusele uue kasiino avamiseks tegevusloa. Peale seisukohtade ärakuulamise, hääletas Halduskogu uue kasiino tegevusloa vastu. Vastu hääletasid nii Keskerakonna, IRLi ja Reformierakonna halduskogu liikmed. Eelmisel aastal 27. novembril 2007.a. Mustamäe Halduskogu hääletas kasiinole tegevusloa pikendamise vastu.

Hea meel tõdeda, et kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, käik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastased loodavad, et 2008. aastal Riigikogus vastuvõetav hasartmänguseadus on tõsiseltvõetav. Eelkõige kasiinoäri tuleb seadusliku kontrolli alla võtta. See võiks olla tõsine samm, millega kasiinoäri levikut Eestis tuleks piirata ning muuta läbipaistvamaks ja turvalisemaks.

Eelmise aasta lõpus sai aasta kasiinoäri piiramise ja kontrolli alla võtmise ideest. Kasiinode vastu on vapralt välja astunud mitmed Eesti omavalitsused ning sealsed elanikud. 18.juulil k.a. toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis ja Euroopa Liidus üldse. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. 16.oktoobril toimus Tallinnas Lasnamäel teine suur kasiinovastaste meeleavaldus. 27.oktoobril Tallinna kesklinnas jagasid noored kasiinovastased suurkasiino sünnipäevaüritusel kasiinovastast sümboolikat sõnumiga, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute vahetus lähedusest.

St.Peterburg võitleb kasiinoäriga

Seoses uue kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud hasartmängude korraldamist reguleeriva määrusega lõpetas rohkem kui 300 Peterburi mänguautomaatide saali alates 2008 aastast tegevuse. Linnavalitsuse esindajate sõnul oldi elanike kaebuste tõttu sunnitud mängusaale sulgema. Nüüdsest tohivad hasartmängude korraldamisega tegeleda asutused, mille ruumid ja sisustus vastavad Venemaa hasartmänguseadusele ja kohaliku omavalitsuse määrustele. Loodan, et ka Eesti Valitsus ja Riigikogu saavat hakkama uue hasartmänguseadusega veel sellel aastal ning piirata kasiinoepideemia mis valitseb täna Eestimaal.

Palgaarmees on tulevik

Olen ise teeninud armees, isegi üritasin minekud Afganistani veel 1988 aastal ja seetõttu pean sõjalist väljaõpet iga mehe elus loomulikuks asjaks. Samas toetan endise kaitseministri ettepanekut palgaarmee ideest. Siinjuures arvan, et võiks maksta ajateenijatele kas või miinimumpalka. Raha eest ei kasvata kodumaa-armastust, aga ka kohustuslikus korras ei saa inimest panna austama oma isamaad ja oma rahvast. Noorele inimesele oleks aga tasu maksmine märgiks, et kui tema hoolib Eesti riigist, siis hoolib ka riik temast. Riik peaks olema nutikam noorte armeesse meelitamisel. Loodan, et juba kuue – seitsme aasta pärast on Eestil olemas oma professionaalne palgaarmee. Palgaarmee loomise kõrval tuleb välja töötada sõjalise algõppe kohustuslikud kavad nii gümnaasiuminoortele kui ka kõrgkoolide esimestel kursustel õppivatele meestele. Selle kaudu saadaks esmased teadmised kodukaitsest ja sõjalise väljaõppe kohta.

Tavalise eestlase haridustee

Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta ajalehes väärinfo levikut.

Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone. Kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu, peaks ta hoolikalt uurima tausta. Ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi.

Minu haridustee. Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tserepanov, meie kõrvalkoolis õppis aga noor ja nutikas Marit Maripuu.

2002. aastal lõpetasin ma edukalt Moskva kõrgkooli International Independent University of Environmental and Political sciences ehk Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sain õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen edukalt kaitstud äriõiguse diplomit Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppisin loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki suur juristid ning tuntud kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar. Sain olla ka Eesti Juristide Liidu liige.

Suure töökoormuse, ühiskondliku ja isikliku elu tegevusega tõsi on veninud magistrikraadi kaitsmine Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Praegusel ajal on lootust kaitsta majandusteaduste magistrikraad veebruaris - märtsis 2008.a. Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik suurärimees Rustam Aksjonenko ning professorina töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov.

2008. aastal suvel on mul kavas astuda sama Kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Hetkel teada, et doktoritöö juhendajaks saab olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

Kasiinovastaseid ründasid häkkerid

16.01.2008.a. ründasid kasiinopoolsed häkkerid kasiinovastase kodulehekülgi

http://www.riigikasiino.com/ ja http://www.maxkaur.com/.

Arvestades neid küberrünnakuid, mida ilmselt kasiinoomanikud tellisid kasiinovastaste vastu, võib väita et kasiinovastane liikumine on tõusuteel. Aga oleme kindlad ja võitleme edasi, oodates rahandusministeeriumi ja riigikogu poolt kauaoodatud uut hasartmänguseadust.

Mis puudutab neid tellitud rünnakud meie vastu, arvestades ja teades et kasiinondus meie riigis on kriminaalne, siis otsustasime pöörduda õiguskaitseorganite poole. Las nad võtavad asja kontrolli alla.

Selle aasta alguses sai üks aasta kasiinoäri piiramise ja kontrolli alla võtmise ideest. Kasiinode vastu on vapralt välja astunud mitmed Eesti omavalitsused ning sealsed elanikud. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, käik inimesed olenemata rahvusest ning usust.

81% Tallinna elanikest on kasiinode vastu.

81% Tallinna elanikest ja ülekaalukas osa Eesti elanikest sooviks näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid, selgus eelmisel aasta Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud 1008 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.

Piirangute suurendamist kasiinode vastu toetavad enam kõrgema haridusega elanikud (88% võrreldes 64% alg- või põhiharidusega inimestega). Samuti on soov täiendavate piirangute järele suurem Tallinnas – 81%, väiksem aga muudes suuremates linnades (62%), mis on seletatav kasiinode arvu hüppelise kasvuga viimasel ajal Tallinnas, sealhulgas ka tungimisega magalarajoonidesse ja kaubanduskeskustesse.

Elanike ülekaalukas meelsus piirangute karmistamise kasuks näitab, et tegemist on ühiskonnas üsna olulise teemaga ning võimul olijad peavad üsna tõsiselt arvestama võimalusega, et luues kasiinodele igasuguseid täiendavaid privileege, seatakse end valijate silmis üsna negatiivsesse valgusse,” märkis küsitlusfirma uuringujuht.

Nii näiteks saavutasid kasiinod uues tubakaseaduses eri-staatuse, mis lubab kasiinos ja selle baarides endiselt suitsetada, erinevalt teistest meelelahutus- või toitlustusasutustest. Eestis tegutseb 17 hasartmänguoperaatorit, neist 15 on kasiinooperaatorid. Hetkel üle Eesti on ligi 200 mängukohta, neist Tallinnas koguni ligi 100. Mängukohtade arvu kasv on tekitanud avalikkuses paksu pahameelt, kuid siiani pole riik ja seadusandja soovinud kasiinode laiutamise vastu midagi ette võtta.

Pisut enam kui pooled (55%) Eesti elanikest leiavad, et kasiinode tegevust peaks praeguse regulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem piirama. Lisaks peab 21% vajalikuks mõnevõrra suuremat piiramist. Seega kokku pooldab kasiinodele senisest suuremate tegevuspiirangute kehtestamist 76% elanikest vanuses 15–74 aastat. Riigikogu valimistel valimisõigusega vastajate seas on piirangute suurendamise poolt 80 protsenti.

76% Eesti elanikest on kasiinode vastu!

Ülekaalukas osa Eesti elanikest sooviks näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid, selgus eelmisel aastal Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud 1008 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.

Pisut enam kui pooled (55%) Eesti elanikest leiavad, et kasiinode tegevust peaks praeguse regulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem piirama. Lisaks peab 21% vajalikuks mõnevõrra suuremat piiramist. Seega kokku pooldab kasiinodele senisest suuremate tegevuspiirangute kehtestamist 76% elanikest vanuses 15–74 aastat. Riigikogu valimistel valimisõigusega vastajate seas on piirangute suurendamise poolt 80 protsenti.

Elanike ülekaalukas meelsus piirangute karmistamise kasuks näitab, et tegemist on ühiskonnas üsna olulise teemaga ning võimul olijad peavad üsna tõsiselt arvestama võimalusega, et luues kasiinodele igasuguseid täiendavaid privileege, seatakse end valijate silmis üsna negatiivsesse valgusse,” märkis küsitlusfirma uuringujuht Tõnis Ormisson.

Nii näiteks saavutasid kasiinod uues tubakaseaduses eri-staatuse, mis lubab kasiinos ja selle baarides endiselt suitsetada, erinevalt teistest meelelahutus- või toitlustusasutustest.
Eestis tegutseb 17 hasartmänguoperaatorit, neist 15 on kasiinooperaatorid.

Üle Eesti on hetkel ligi 200 mängukohta, neist Tallinnas koguni ligi 100. Mängukohtade arvu kasv on tekitanud avalikkuses paksu pahameelt, kuid siiani pole riik ja seadusandja soovinud kasiinode laiutamise vastu midagi ette võtta.

Tartu kasiinode vastu!

Tartu linnavalitsus otsustas mitte nõustuda Narva mnt 27A ühiselamu esimese korruse ruumide kasutamisotstarbe osalise muutmisega kasiinoks. Sambastar OÜ avaldas soovi Narva mnt 27 üliõpilaselamu all asuvatesse endise kohviku ruumidesse kasiino rajamiseks. Linnavalitsus leidis, et kasiino paiknemine selles asukohas ei ole avalikke huve arvestades võimalik, kuna Narva mnt 27A vahetus läheduses asuvad Tartu Ülikooli neli üliõpilaselamut ning üliõpilased kuuluvad hasartmängusõltuvusse sattumise enamlevinud riskigruppi.

Tervisekaitse nõuab kasiinodes suitsetamise lõpetamist

Tervisekaitseinspektsioon tegi möödunud aasta lõpus kasiinodele üle 50 ettekirjutuse, pannes ettevõtetele süüks suitsetamiskeelu eiramist ning nõudes, et ehitataks eraldi suitsetamisruum või saadetaks suitsetajad välja.
Tervisekaitseinspektsiooni sõnul on paljudes kasiinodes vaadatud läbi sõrmede sellele, et seaduse järgi ei ole toitlustuskohtades suitsetamine lubatud. Kasiinod, kus korraga toitlustatakse ja suitsetatakse, on seaduse ees sama lubamatud kui baarid, kus süüakse, juuakse ja suitsetatakse ühes ruumis.
Tervisekaitseinspektsiooni sõnul põhjendasid kasiinod õnnemänguruumides suitsetamise lubamist asjaoluga, et keeld kehtib vaid baarileti kohta ja sellest meeter eemal ei ole enam tegemist toitlustamiskohaga.
Tervisekaitseinspektsiooni seisukoht on, et toitlustavatele kasiinodele kehtivad samad reeglid mis teistele ettevõtetele. Seega olgu kas eraldi suitsuruum või suitsetamine väljaspool siseruume. Tubakaseaduse järgi loetakse toitlustamiseks ka kohvi, karastus- ja alkohoolsete jookide müümist.
Kõik ettekirjutuse saanud kasiinod on selle vaidlustanud, kuid inspektsioon on vaided tagasi lükanud ning jäänud endiste nõudmiste juurde. Kohtuni vaidlused siiski veel jõudnud ei ole, ent seaduse järgi on selleks aega 30 päeva pärast vaide rahuldamata jätmist ehk jaanuari lõpuni.
Kokku on tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutuse vastu protestinud 54 kasiinot, sealhulgas City Casino, Ballys Casino, AS Novoloto (Admiral), AS Monte Carlo, AS IMG Kasiinod (Grand Prix), Videomat Casino Group ning enim, 21 ettekirjutust saanud Olympic Casino Eesti.

Kasiinovastased pöördusid Eesti Kirikute Nõukogu poole

8. jaanuaril 2008.a., Eesti kasiinovastased pöördusid kirjaga Eesti Kirikute Nõukogu poole. Saadetud kirjas tõstetavad kasiinovastased esile asjaolu, et nii mõnigi Eesti tippkirikutegelane on seotud kasiinoäriga, seda ajal kui iga aus kodanik ja kristlane on huvitatud, et oleks võimalikult vähe kasiinosõltlasi ja hasartmängukohti. Kasiinovastased on valmis koostööks Eesti Kirikute Nõukoguga teades religioossete koguduste kriitiliselt suhtumist kasiinoärisse ja seda ümbritsevasse kriminogeensusesse.

Kasiinoäri teema on tõsine ja keeruline, paljud poliitikud ja ametnikud ei suuda alati olla usaldusväärseteks partneriteks meie liikumisele oma liigse korrumpeerumise ja muude huvide tõttu. Leiame, et just kirik on üle sajandite, ajal kui võim ei suutnud asju lahendada ja kontrollida, edukalt kaasrääkinud ning aidanud lahendada ühiskonna arengu keerdkäike. On teada, et kirik suhtub äärmisel kriitiliselt kasiinoärisse ja seda ümbritsevasse kriminogeensusesse. Eesti kasiinovastastele teeb tõsist muret asjaolu, et mõnigi Eesti tippkirikutegelane on seotud kasiinoäriga. Seda ajal kui iga aus kodanik ja kristlane on huvitatud, et oleks võimalikult vähe kasiinosõltlasi ja hasartmängukohti.

Seetõttu on eriti kahetsusväärne, et mitmed religioosete kogudustega afileeritud tegelased löövad kaasa kasiinoäri edendamisel või teevad aktiivsed koostööd kasiinodega. Loomulikult on iga inimese enda asi Eestis, mis seaduslikult lubatud tegevusalaga ta tegeleb. Ka igal koguduse liikmel on see vabadus. Samas ei saa normaalseks pidada, et kiriku juhtorganitesse saavad isikud, kes suurepäraselt teades, mida endast kujutab kasiinoäri Eestis, samas toetavad kasiinoäri, sellega kompromiteerides oma Kirikut. Viitame Riigikontrolli aktile, kus on kirjeldatud, mis toimub praegu meie kasiinodes, kus inimesed suisa röövitakse paljaks päise päeva ajal. Pole võimalik, et kirikumoraal kiidab sellises tegevuses osalemise heaks.

Me mäletame hästi neid juhtumid Eestis veel hiljutisest ajast, kus kirikutegelasi on süüdistatud kõlvatuses. Me väga palume, et sellist laadi asja enam ei kordu ning kirik tuleb ise enesepuhastusega toime. Usume, et kasiinovastane liikumine saab olla usaldusväärseks koostööpartneriks ja kaasmõtlejaks Eesti Kirikute Nõukogule, sest koos suudaksime kasiinonduse kurjuse vastu rohkem.

28. novembril 2007.a. oli Eesti kasiinovastastel au kohtuda Rooma - Katoliku Kiriku esindajaga Eestis ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendiga piiskop Philippe Jourdan´iga tema residendis Kadriorus. Kohtumise motiiviks oli tutvustada Rooma paavsti esindajale kasiinovastaste liikumise eesmärke Eestis ning Euroopa Liidus, mis põhiosas langevad kokku ka kristliku maailmavaatega.

Eelmise aasta lõpus sai aasta kasiinoäri piiramise ja kontrolli alla võtmise ideest. Kasiinode vastu on vapralt välja astunud mitmed Eesti omavalitsused ning sealsed elanikud Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, käik inimesed olenemata rahvusest ning usust.

Isegi Venemaa lööb kasiinod suurlinnadest välja.

Isegi Venemaa lööb kasiinod suurlinnadest välja. Venemaa riigiduuma kiitis heaks seaduse, mis näeb ette mängupõrgute tegevuse radikaalset piiramist. Kasiinod pekstakse välja Moskvast, Peterburist ja enamikest teistest suurlinnadest. Mänguritel tuleb 2009 aasta keskpaigast oma vajaduste rahuldamiseks kolida Siberisse või mõnda muusse kaugesse Venemaa kolkasse. Peale Altai ja Primorje krai on kasiinodele ette nähtud ka Kaliningradi oblast ning Rostovi ja Krasnodari kant.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, New Yorgis – 18, Londonis – 25, Hoolandis - 14, Luksemburgis ja Helsingis – 1, Austrias – 12, Portugalis -10, Belgias – 9, Rootsis – 6, Itaalias – 4, Soomes - 1. Iirimaal ja Küprosel kasiinod on keelatud. Rootsis ja Soomes kasiinoäri on riigi käes! Eestis on üle 70 000 hasartmängusõltlast ja nende arv pidevalt kasvab. Küsimus Valitsusele milleks Eestile 200 kasiino?

Kasiinondus on äri, mis kired lõkkele lööb. Eesti on kasiinonduses toimuv ületanud ühiskonna taluvuse piirid. Kui eraisikuna on meil valida, kas astuda kasiinouksest sisse või mitte, siis riiklikul tasemel ei saa kasiinodest lihtsalt mööda marssida.

Lisa info: http://www.maxkaur.com/

Tulevane välisminister unustas NortSreami

Aastavahetusel lugesin Marko Mihkelsoni blogis pakutud kümmet olulisemat sündmusi mis jäävad 2007. aasta tähtuudisteks. Aga oma poolt pakun välja veel ühe, Euroopat puudutava mitte vähemtähtsa sündmuse. Tõenäoliselt tulevane välisminister vist unustas Nort Srteami Saksa-Vene gaasitrassi rajamisloo, milline kindlasti kummitab, mõjutades lähiaastatel Euroopa välispoliitika arengut ning sealhulgas ka Eestit.

Liburaalina olen Hans H. Luige ja Rein Kilgi standartidega karastatud

Hiljuti teistkordselt loobusin esinemast nn. populaarses Raadio2 saates Ülekuulamine. Ka varem loobunud esinemistest nn. megapopulaarsetes saadetes, näiteks nagu veidra Urmas Otti Happy Hourist. Kunagi sattusin juhuslikult Raadio2-s Ülekuulamist kuulama, saade oli aga nõrk, igav, ehk mõttetu riigi raha raiskamine. Midagi pole teha, keskerakonna liberaalina olen Hans H. Luige ja Rein Kilgi Keskpäevatunni saate standartidega karastatud. Soovitaksin Raadio2 Ülekuulamise poistel Luigelt ja Kilgilt õppust võtta.