Loobusime stagna - riigikogust

Tallinnas toimunud kasiinovastaste istungil kinnitati 2009.aasta ürituste kava, võeti vastu otsus loobuda fotonäituse korraldamisest Riigikogu ruumides. Kavas oli ka eksponeerida kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali. Kasiinovastane fotonäitus otsustati paigutada värskelt avatud kasiinovastaste veebileheküljele, aadressil http://www.kasiinovastased.info/

Loobusime fotonäitusest Toompeal, kuna Riigikogu on muutunud ebapopulaarseks kohaks, stagnatsiooni sümboliks. Igasugune loominguline või ühiskondlik tegevus Riigikogu seinte vahel mõjub publikule jamana. Me eelistasime seekord dünaamilist ja vaba netimaailma.

Lisaks arutati kasiinovastase päeva tähistamist, mis toimub kolmas aasta järjest Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Tartu maantee ja Pronksi tänava ristmikul, kell 12.00. 18.juulil 2009.aastal. Samas sai veelkord heakskiidu kunstnike poolt tehtud ettepanek püstitada Tallinnas kasiinovastane sammas, mis oleks pühendatud kasiinoohvritele Eestis.

Kunstnik Neeme Lall, kes esitles esimesel kasiinovastasel aastapäeval kunstiteost „Kasiinoohvrid”, leidis: „Mis veel peaks võitlema elajalike kasiinoomanike diktatuuri vastu kui mitte kunst?”

Toetan ettepanekut püstitada kasiinoohvritele mälestussammas, las ta koputab see iga päev jultunud kasiinoomanike ja ühiskonna südametunnistusele. Kui sajad tapetud inimesed jätavad meid ükskõikseks, siis pole loota helget tulevikku meie rahvale!

Olympic Casino salajane äriplaan

Karu mantlipärija on riik.
Kasiinondus saab tõsise kabjahoobi majanduskriist, sest on nad ju kümneid tuhandeid perekondi rahast tühjaks imenud. Eks turudki ole seda mõistnud ning Olympic Casino prahiaktsiad minema visanud. Kasiinoimpeeriumi lõpp on lähedal. Nädalas pannakse Eestis kinni üks - kaks kasiinot. 2011 aastaks jääbki Eestisse ainult kaks- kolm kasiinot. Ennustan, et Karu mantlipärija on tegelikult riik.

Olympicu äriplaan.
Täna käivad veel viimased tõmblused. Olympic Casino tahab turule tulla kasiino-lounge`idega. Karvane tunne ütleb, et järgmine samm on Olympic Casinol striptsiisibaarid.

Karu on äpu
Karu on tüüpiline äpu. Ta tuletab meelde juba oma sõpra Meelis Atoneni Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleri kirjatükist, mille pealkiri võiks nüüd olla: Täna miljardär, homme ....! Briti ettevõtja Richard Branson leiab, et järgmine self-made-miljardäride generatsioon tekib just sellest majanduskriisist. Karu suguste ärikate ajastu on lõplikult möödas. Marginaalnähtus see karukasiinondus.

Unustamatu Albina Kausi

Tema hääl kõlab ka täna. Eriliselt. Tema tähevalgus ulatub meieni. Teda pole enam ammu, ammu… Ometi ta tuli ja jäi. Miks to vana naine nii tähtis on? Mis on see saladus? Igaüks, kes Albina Kausi imega on kokku puutunud, igaühel neist oleks raske seletada, mis see siis ikka nüüd oli. Pole kerge olla eluaeg sisuliselt ainult Albert Üksipi naine ja siis järsku maanduda täispikkade mängufilmide peaosadesse äärmiselt soliidses vanuses. Ja mida ta siis nüüd seal mängis. Kas ta üldse näitles?

Meretuul sakutamas Merivälja villade roosiaedasid ning Albina lahkumas üksindusse. Aruoja sammus nii eesti filmikunsti ajalukku. Vaatajale tõi see tundeid, mis oli pea tundmatud nõukogude kinoklassikast. Kausi Tennessee Williamsi tädi Rose oli maavärin, mis tõi eesti inimese hoopis teise maailma. Kaugenemine nõukogude maailmast sai sellise kiirenduse, et tagasiteed sellesse mentaalsuses enam ei olnud. Eesti maailmas said tähtsaks hoopis teised asjad.

See oli veel aeg, kus Eestit valitses kunst. Rummo ja Viiding, Hermaküla ja Tooming, Unt ja Vahing. Midagi oleme rahvana tänaseks tõesti ära andnud. Kas liiga palju jõudu enesesäilitamiseks, enesekehtestamiseks? Aga kohtumised Albina Kausiga on jäänud. Miks? Mida me sealt otsime? Kadunud eesti elu. Igaveseks kadunud.

Teen ettepaneku tähistada Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna raames Albina Kausi fenomeni. Tema ongi Eesti.