laupÀev, 28. veebruar 2009

VÔhandu avab Eesti kasiinonduse telgitaguse

Tsitaat: "... euroopaliku hea tava kohaselt toimivates kasiinodes (mitte Eesti ja Soome omades!) korrektse mahuga algkapitali juures mĂ”istlikku rahakĂ€itlussĂŒsteemi ja head mĂ€ngusĂŒsteemi kasutades vĂ”imalik jÀÀda plussi nii ruleti kui blackjack’i puhul. Praegused meie kasiinode kasutatavad reeglid teevad rahandusministeeriumi lahkel loal mĂ€ngijatele lihtsalt liiga, " emeriitprofessor Leo VĂ”handu. http://www.postimees.ee/?id=88086
Liiga? Vabandage vĂ€ga, kas tarbijate totaalset tĂŒssamist vĂ”ib nimeta möödaminnes vĂ€ikeseks probleemiks? Tegemist on kuritegevusega. On uskumatu, et ĂŒhes Euroopa Liidu riigis saab selline asi ĂŒldse sĂŒndida! On kahetsusvÀÀrne, et sotsialistist rahandusminister Ivari Padar ei mĂ”ista oma tegevusetuse tagajĂ€rgi. Soosides pĂ€tte, laseb ta allavett Eesti Vabariigi. Kui meil on rahandusminister, kes arvab et kodanik Karul on rohkem Ă”igusi kui kĂ”igil ĂŒlejÀÀnud kodanikel kokku, siis ongi lips lĂ€bi. Mis Riigikogust te siin rÀÀkite? Meil teeb mingi kasiinoĂ€rikas riigis kĂ”ike mida tahab, ja keegi ei suuda teda takistada, sest omab joped sotsialistide parteist toetavad teda. (foto:elu24.ee)

neljapÀev, 26. veebruar 2009

Oscari korruptsioon

Paneb imestama Eesti ajakirjanike naiivsus. Kohati jÀÀb mulje, et maailmaasjadest ei teata tuhkagi. Nad tÔesti usuvad maailma mainstream ajakirjanduse kommertsliku loba. VÔetakse tÔepÀhe kÔike, mida need rahateenimisvabrikud toodavad.
Nii ka "RentslimiljonÀri" muinasjutt, kus India film teeb imelist tÔusu Hollywoodi maailmas, kuidas kÀrnkonnast saab imeilus prints (nii vÀhemalt vÀidetakse), on meie Eesti ajakirjanike imetlusobjekt.
Kahjuks pole kĂ”igel sellel filmikunstiga midagi pistmist. India rikkamad mehed, vennad Ambanid, kellel pappi 33 miljardit dollarit kokku, viskasid Hollywoodile nats cashi, et ĂŒkskord ka India juurtega film Hollywoodi parnassile pÀÀseks.
Mumbai miljardĂ€rid pistsid Steven Spielbergile pihku raske dollaripaki, et asi sĂŒnniks. Anil Ambani juhitud Reliance Big Entertainment (RBE) on Steven Spielberg DreamWorks`iga soolas tehing 1,5 miljardi dollari peale! Ja ennĂ€e...Juhhei! MĂ”tetule filmile annab Oscari ĂŒle isiklikult Steven Spielberg! Eks saab nĂŒĂŒd mĂ”istetavamaks ka Hiina filmide mĂŒstiline "edu" igasugustel filmifestivalidel veel mĂ”ni aeg tagasi...
Ka meie kunstiinimesed ja noored, kes selles maailmas kaasa lĂŒĂŒa tahavad, peaksid asja vĂ”tma realistlikult. Pole tĂ€htis kuidas sa laulad, tantsid vĂ”i nĂ€itled , tĂ€htis on olla Ameerikast vĂ”i Hiinast. TĂ€htis on , et sinu selja taga olevad lehvitaks dollaripakiga. See avab tee maailmaareenile. Teist vĂ”imalust ei ole.

esmaspÀev, 23. veebruar 2009

Muukeelse eestlase tunne

Eesti riigi pidustuste ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sĂŒndinud ja ĂŒles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pĂ€rast. See aasta on paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, jĂ€rjekordne vĂ”imalus mĂ”elda selle ĂŒle, mida tĂ€hendavad tegelikult sĂ”nad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Baskidel ja kurdidel, rahvastel mis on kaugelt suuremad kui eestlased, iseseisvat riiki ei ole. JĂ€lgides, millised sĂŒndmused toimuvad hetkel maailmas, mĂ”istame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vĂ€gagi konkreetne hind.
LĂ€his-Idas on vabaduse mÔÔdupuuks olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jĂ€tab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rĂŒnnak jĂ€lje ka meie ellu. Iga pĂ€ev maailmas toimuvate sĂŒndmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, vĂ”imalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.
Mida nimetame aga tĂ€na vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised, tĂ”esti oma riiki mĂ€rkivad passid, punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? VĂ”i mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ĂŒhtses rĂŒtmis ĂŒmbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.
TĂ€na on kriis. Tekkinud majandus- ja emotsionaalset olukorda peaksime Ă€ra kasutama Eesti arengu edukaks jĂ€tkamises. See on hea vĂ”imalus nĂ€idata veel kord maailmale, et oleme nutikad ja moodsa lĂ€henemisega ĂŒhiskond.
Olen igati nĂ”us Siim Kallasega, kes kuulutas vĂ€lja kreatiivsuse ja innovaatika ajastu meie Eesti elus. Majanduskriisi, aga ka emotsionaalse kriisi ajal, on kĂ”ige Ă”igem aeg kasutada meie lĂ”pmatut intellektuaalset reservi. Just kasutades tĂ€ies mahus infotehnoloogilise vahendeid, „e-valitsuse“ reserve, saame loobuda stagnaaja ebaefektiivsest riigivalitsemise mudelist. Viime veel valimisaastal 2009 lĂ€bi reformi loobudes kolmest ministeeriumist, kahest portfellita ministrist ning viieteistkĂŒmnest maavalitsustest kui mĂ”ttetust ja aegunud institutsioonist.
Aeg on alustada olulisi reforme meie maksusĂŒsteemis, esimesena peaksime realiseerima Edgar Savisaare idee 33% tulumaksust kĂ”rgepalgalistele.
Keskerakonnal on moodsaid ideid kĂŒlluses ning aeg on anda vĂ”imalus uutele obamalikele jĂ”ududele Eestis.
TÀhistades riigi iseseisvuspÀeva, seisatame hetkeks mÔtteis ja hindame oma vabadust. Et oleks Ônnelik tulevik kÔikidel eestlastel, kÔikidel muukeelsetel eestlastel, ja meie Ôitsval riigil.
Palju Ônne Eesti!

teisipÀev, 17. veebruar 2009

PÀev, millest saab Eesti ajaloo pöördepunkt.

20.veebruar on lĂ€henemas. Suur pĂ€ev, millest saab Eesti ajaloo pöördepunkt. Nii mĂ”nigi naiivne ajakirjanikuke arvab, et eelarveasjad mis hÀÀletamisel seotud valitsuse usaldamisega, lĂ€hevad reedel lĂ€bi nagu lipsti. Oota sa... Need, kes Eesti poliitikaga lĂ€hemalt tuttavad, teavad et sellistel hÀÀletustel on alati magus ĂŒllatus varuks...
KĂŒĂŒr ees tormavad vĂ€ikeparteide esindajad Hundisilmale. Peremehel on palju tegemist Tallinnas, lumi talu ĂŒmbert lĂŒkkamata. See aga ei peata kĂ”hukaid Laare ja Padareid.
Sumbatakse lausa lĂ€bi lume, roomatakse, et jĂ”uda suure isanda ette et end tema ees maha heita! KĂŒsimus loomulikult ministriportfellitees. Miks aga peaks jĂ€rele andma nendele tĂŒhistele vĂ€ikeparteidele? Kas poleks Ă”igem need majandus - ja finants "geeniused" pikalt saata? Eesti vajab uut, tugevat valitsust, kes on vĂ”imeline obamalikult vastu vĂ”tma uue aja vĂ€ljakutseid. KĂ”verkaelalistel ja hĂ”redahabemelistel sinna kohta ei ole. See, kes salaja, öö varjus kĂŒlmkapi juures kĂ€ib vorsti jĂ€ramas, selline rott jĂ€rab varsti lĂ€bi ka kogu meie riigi!
Usun , et uus valitsusliit suudab Eesti elu uuesti kĂ€ima lĂŒkata. KĂŒll nĂ€ete, tuleme Moskvast tagasi uue piirilepinguga, paneme pĂŒsti tuumajaama, tĂ”stame pensione ja likvideerime maavalitsused!

kolmapÀev, 11. veebruar 2009

Amokk. Kremli fÀnnid.

Paljudele tundub uskumatu, aga Scolari ei ole enam Chelsea peatreener. Mees, kellel selja taga MM-kuld ja EM- hĂ”be, on vallandatud vĂ€hem kui 7 kuu pĂ€rast peatreeneriks mÀÀramist. Tavaliselt on tipptreeneritele antud aastake - paar, et oma skeemi uues klubis rakendada. Ei ole ju kerge jalgpallureid Mourinho kaitsetaktikalt ĂŒmber Ă”petada rĂŒndama suurte jĂ”ududega. Isegi kui nad on vĂ€ga kallid jalgpallurid. Ja ĂŒldiselt tuntakse lihtsalt lugupidamist inimeste vastu, kellel on saavutusi ja kellel on olnud meeskondi, kes nĂ€idanud head jalgpalli.

Chelsea`s see ei kehtinud. Maailma tipptreener kihutati esimeste raskuste juures tÀnavale. PÀritolult Leedu juut (tema perekond pÀrineb Poola- Leedu piiri lÀhedaselt alalt) on Roman Abramovichil (Ôigemini on tema nimi Abramovichus) vist see Àkiline leedu temperament, mis vÀlja lööb. Kuid usun mitte ainult see. Tulemas on ju viies treener paari aasta jooksul!

See pole enam temperament, see on hĂŒsteeria. Miljardi klubisse matnud veendunud sionist(nagu ta end ise nimetab) Roma ei suuda taluda, et ta ei saa seda, mida ta tahab. Kuid nii see Inglise ja Euroopa jalgpallis on. Lasti Chelsea`il paar meistritiitlit vĂ”ita, ja kĂ”ik. Inglastel ei ole huvi, et vĂ”idaks KOGU aeg Chelsea. Ja just see on pĂ”hjus, miks just Chelsea`le loetakse vĂ€ravaid offside`ist, ja ei miski muu.

No ei taha vanad klubid lubada Chelsea vÔitu Meistrite Liigas. Ja ikka leidub kohtunik, kes kÀkki Àra keerab. Putin siin ei aita. BasmannÔi kohus Londonis ei maksa. JÀÀb vaid Romale kaasa tunda. Ka rikkad nutavad.

neljapÀev, 5. veebruar 2009

PealtnÀgija pole kasiinoradar

Eilne KĂ€rmase "PealtnĂ€gija" valgustas ainult probleemi ĂŒht kĂŒlge. Ja sedagi sobimatus soustis. See, et riik raskel ajal kulutusi vĂ€hendab on normaalne. Erandiks ei saa olla ka ĂŒhingud, kes saavad miljoneid paari inimesega tegelemise eest. Probleemi teravus seisneb mujal. "PealtnĂ€gija" nĂ€itas paari kasiinoklienti, kes oli kokku kaotanud 10 miljonit krooni. Nendes jutust oli selge, et nad pole kasiinos midagi vĂ”itnud. Kuidas on see vĂ”imalik?

Meie kasiinodes on vÔimalik teha 10 sendiseid miinimumpanuseid mÀnguaparaatides ja 10 krooniseid miinimumpanuseid laudades. Kuidas on vÔimalik, et sellise mahuka panustamise juures mehed midagi ei vÔitnud? See on vÔimalik, kui mÀnguaparaadi vÔiduprotsent on keeratud nullilÀhedale ning mÀngulaudades toimub taltsutamatu petmine.

Sisuliselt rÀÀgib see sellest, et meie "kasiinod" ei ole hasartmĂ€nguasutused. Kliendil pole ĂŒldse vĂ”imalus midagi vĂ”ita. Nn kasiino Eestis, see on meelelahutusasutus, kus omanik lihtsalt heast peast vĂ”tab kliendilt kogu raha kĂ€est. Tegelikult peaks olema aga, et nii mĂ€ngija kui ka kasiino vĂ”tavad riski. Kusjuures hasartmĂ€ngu iseloom on selline, et kasiino ĆĄansid on vĂ”rratult suuremad, ja sellest tuleb ka kasiino tulu. Kuid see ei tĂ€henda seda, et paljudel mĂ€ngijatel, loomulikult mitte kĂ”igil, poleks vĂ”imalus vĂ”ita. Loomulikult mitte pikas ajatrendis, aga siiski.

Mujal maailmas see kÔik toimib. Mitte aga Eestis.

Eestis puudub normaalne kasiinojÀrelvalve. Meie Maksu -ja Tolliameti PÔhja inspektuuril puuduvad sisulised teadmised kuidas avastada klientide petmisi kasiinode poolt. Ilmselt pole nad sellest ka huvitatud. On aeg luua rahandusministeeriumi juurde sÔltumatu hasartmÀngujÀrelvalve nÔukogu, kes oleks vÔimeline sisse ostma vÀlisriikidest eksperte, kes asuks Eesti kasiinosid kontrollima. Usun, et tulu tÔuseks ka riigile - suurenevate maksueraldiste nÀol.

teisipÀev, 3. veebruar 2009

Aeg kasutada meie lÔpmatut intellektuaalset reservi!

Tekkinud majandus- ja emotsionaalset olukorda peaks Ă€rakasutama Eesti arengu edukaks jĂ€tkamises. See on hea vĂ”imalus nĂ€idata veel kord maailmale, et oleme nutikad ja moodsa lĂ€henemisega ĂŒhiskond.
Olen igati nĂ”us Siim Kallasega, kes kuulutas vĂ€lja kreatiivsuse ja innovaatika ajastu meie Eesti elus. Majanduskriisi, aga ka emotsionaalse kriisi ajal on kĂ”ige Ă”igem aeg kasutada meie lĂ”pmatut intellektuaalset reservi. Just kasutades tĂ€ies mahus infotehnoloogilise vahendeid, „e-valitsuse“ reserve, saame loobuda stagnaaja ebaefektiivsest riigivalitsemise mudelist. Viime veel valimisaastal 2009 lĂ€bi reformi loobudes kolmest ministeeriumist, kahest portfellita ministrist ning viieteistkĂŒmnest maavalitsustest kui mĂ”ttetust ja aegunud institutsioonist.
Olen nÔus Mart Laariga, kes kritiseerib koalitsioonipartnereid ja hoiatab valitsust ahvatluse eest suurendada maksukoormust, mis vÔib ainult suurendada sotsiaalkriisi riski. Olen nÔus ka Ivari Padariga, kes soovib vastu vÔtta juba kevadel negatiivse lisaeelarve. Negatiivne lisaeelarve vÔiks olla vÀhemalt 10 miljardi krooni suurune.