kolmapÀev, 30. november 2011

Las Rootsi pangad annavad varastatud raha tagasi


Olen nĂ”us Ain Sepikuga, et meie juhtimisstiili on vaja muuta. Ning peaminister Andrus Ansipiga olen ka nĂ”us. Ansip rÀÀkis, et Eesti pensionifondid ei ole pensionisammaste haldamisega hĂ€sti hakkama saanud ja nende tootlus on vĂ”rreldes teiste Euroopa riikidega vĂ€ga vĂ€ikene. See ongi juhtimisstiili kĂŒsimus. Eesti pensionifondide tootlus viimasel kolme aastal oli kĂ”ige halvem OECD maade seas: -3,7 protsenti. TĂŒrklased suutsid samal ajal 10,1 protsendiga plussis olla. ÜhesĂ”naga, pangad pole hakkama saanud.
Miks ei ole hakkama saanud? Vaadake maailma kogemust. Kui Ameerikas hakati teravalt kritiseerima Florida pensionifondi, siis erinevalt Eesti ajakirjanduse ja poliitikute tasemest, kes ei saa sÔnagi suust, kui pangahÀrrad rahva rahaga mÀratsevad, siis Ameerikas haarati kohe hÀrjal sarvist. Kus raha on, Zin?
Nimelt selgus, et kallilt juhitud Florida pensionfond tootis vĂ€hem, kui siis kui te ise oleksite nĂ€iteks valinud kĂ”ige lihtsama Core-4 portfelli Vanguard indeksifondidest. Ikkagi oleksite rohkem teeninud kui Florida pensionifond, ja seda enam kui kĂŒmnendi vĂ€ltel! Absurd rÀÀgite, milleks meile siis need kallid investeerimisnĂ”ustajad ? Aga selleks - kĂ”ige konservatiivsema hinnangu jĂ€rgi pistsid igasugused Florida pensionifondi töötajad ja selle ĂŒmber tiirlevate pankurite, nĂ”ustajate jms armaada oma taskusse 5 miljardit dollarit "eduka investeerimisnĂ”u " eest! Sa pĂŒha mĂŒristus!
Pole parem ka olukord Eestis. Pangad tahavad teenindamise eest hÀsti palju raha, kuigi teenust pole sisuliselt olemas. Eesti pensionÀride raha on kohati suisa kadunud igasugustesse pöörastesse riskiprojektidesse.
Muide, pane tÀhele - ega Rootsi pensionÀridel pole hÀda midagi, nende pensionisammastega on millegi pÀrast kÔik normis. KÔik need Rootsi suurpangad vÀga kardavad Rootsi pensionÀre.
JĂ€reldus on, et aeg on lĂ”petada Rootsi pankade poolne varastamine. Ei ole mingit kindlust, et Eesti pensionĂ€ride raha ei varastata pankade poolt Rootsi investorite huvides. Puudub igasugune tĂ”sine riigipoolne jĂ€relvalve, ka Finantsinspektsioon ei ole hakkama saanud. Soovitan II sammas pankadelt ĂŒle vĂ”tta riigi kĂ€tte. On ka teine vĂ”imalus, annan Rootsi pankadele oma kontonumbri.

Max Kaur saab St. Peterburi linnavalitsuse liikme nÔunikuks


Alates 1.detsembrist 2011.aasta saab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees ning omaaegse peaministri Edgar Savisaare nĂ”unik Max Kaur St. Peterburgi linnavalitsuse liikme Terenti MeĆĄtĆĄerjakovi nĂ”unikuks kaasaegse omavalitsuse arendamise kĂŒsimustes.
Kaur hakkab tööle ĂŒhiskondlikel alustel ning jĂ€tkab oma tegevust Tallinna Linnavolikogus Korrakaitsekomisjoni esimehena ning Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse NĂ”ukogu liikmena.
„Eesti inimesed on aastasadu St.Peterburgis toimetanud. Olgu selleks siis Karell vĂ”i Köler. Teame, et kunagi oli eestlasi St.Peterburgis rohkem kui Tallinnas. Midagi pole muutunud ka tĂ€na. TĂ€nagi nĂ€eme siin tegutsemas Sankt-Peterburgi panga jĂ€relvalvenĂ”ukogu esimehena Indrek Neiveltit vĂ”i Eesti rikkamat inimest Hillar Tederit, kes rajas siin kaasaegse hĂŒpermarketide keti O`Key. Hea meelega löön kaasa PĂ”hjala Veneetsia muutmisel maailma tĂ€htsamaks tĂ”mbekeskuseks, kaasaegse, e-teenustel pĂ”hineva omavalitsuse arengus selles imelises linnas, " rÀÀgib Kaur.
Peterburi linnavalitsuse liige, Frunze rajooni pea Terenti MeĆĄtĆĄerjakov leiab, et «Venemaal on sadu aastaid edukalt kaasatud Euroopa spetsialiste riigi arengu hĂŒvanguks. VĂ€lismaiste nĂ”unike ja spetsialistide kaasamine on edu toonud Peeter Suure aegadest. TĂ€na jĂ€tkab tugev Venemaa selle riigijuhtimise traditsiooni suure pĂ€randiga."
Kauaaegse Tallinna linnapea, ekspeaministri Edgar Savisaare nĂ”unik Max Kaur on töötanud Maardu abilinnapeana ning Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektorina. 2009.aastal valiti Max Kaur Tallinna Linnavolikogu liikmeks. 2011.aastal valis Tallinna Linnavolikogu Max Kauri Tallinna Linnavolikogu Korrakaitse Komisjoni esimeheks. Tallinna linnavalitsus mÀÀras Max Kauri Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse NĂ”ukogu liikmeks. 2007. aastal moodustas Kaur kasiinovastase liikumise. 2009. aastast Ă”pib Kaur St.Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis ENGECON (Saint-Petersburg State Academy for Engineering and Economics) aspirantuuris.
37 aastane Terenti Meƥtƥerjakov on olnud St.Peterburi seadusandliku kogu liige, 2009 aastal mÀÀras tollane St. Peterburi kuberner, praegu Venemaa FöderatsiooninÔukogu esinaine Valentina Matvienko noore poliitiku suurima St.Peterburgi linnaosa, Frunze linnaosa peaks ning hiljem ka linnavalitsuse liikmeks. Terenti Meƥtƥerjakov kuulub Venemaa presidendi kaadrireservi.

teisipÀev, 29. november 2011

Svetlana Stalini 17 kevadist hetke


Wisconsinis suri 22.novembril 2011.aastal Svetlana Allilujeva, Jossif Stalini ainuke tĂŒtar. Svetlana jÀÀb meelde, kui meeldiv, erakordselt seksuaalne naine. Tema keskkoolipĂ”lves alanud romaanid Moskva koorekihi meestega ei andnud rahu armukadedale isale. Svetlana oli vĂ€lisele meedivusele vaatamata samasuguse pĂŒjÀÀni iseloomuga nagu ta isa. Tegi seda, mida tahtis. Ja mehi oli tal tĂ”esti kĂ”vasti. Isegi siis, kui olla Stalini tĂŒtar ei olnud enam kasulik. Tema vennapoeg Aleksandr on meenutanud, et tĂ€di kodus oli alati tunda kultuuri hĂ”ngu. Ühest kĂ”rgkoolist teise rĂ€ndav Svetlana, kes jĂ”udis lĂ”puks vĂ€lja Ühiskonnateaduste Akadeemiasse, rÀÀkis juba Stalini ajal vabalt inglise keelt. See tuli talle hiljem kasuks. Nimelt vĂ”ttis Svetlana pĂ€he kommunistlikust paradiisist jalga lasta. Praegugi paneb imestama Svetlana tahtejĂ”ud, kavalus, intrigeerimisoskus, kes suutis ĂŒmber sĂ”rme keerata nii KossĂ”gini, NLKP vĂ€ljasĂ”iduosakonna kui ka KGB.
Indiasse oma armukese matustele ta ikkagi lubati. Sama pöörane on see, kuidas ta Delhi NĂ”ukogude saatkonnast jĂ”udis Ameerika suursaatkonda. Saades suursaadik Benediktovi jutust aru, et pĂ€rast kuude kaupa Indias viibimist tahetakse ta viivitamatult Moskvasse saata, tegutses Svetlana vĂ€lkkiirelt. Kasutades Ă€ra vene kombe end riiklikul tĂ€htpĂ€eval tĂ€iskaanida, lipsas Svetlana purupurjus diplomaatidest tulvil saatkonnast vĂ€lja. Ja lĂ€inud ta oligi. Jahmunud USA saatkonna töötajad ei suutnud veel kaua uskuda, et nende juurde saabunud vabalt inglise keelt rÀÀkiv meeldiv naine on Stalini tĂŒtar. Abiks oli meile eestlastele hĂ€sti tuttav George Kennan. Lennuk Ć veitsi, sealt New Yorki, Svetlana uus elu oli alanud. Ta avaldas rida bestsellereid. Tema mĂ€lestused on oluline lisaallikas mĂ”istmaks Jossif Stalini mĂ”ttemaailma, kĂ€itumismalle, lugemust. Kunagi ei laskunud ta isa suhtes banaalsustesse vĂ”i kergemeelsetesse passaaĆŸidesse. Tema mĂ€lestused Ă”petavad, et verejanulised diktaatorid ei pruugi olla lihtsad inimesed, vaatamata sellele et vĂ€liselt on nad lihtsad ja selged.
Ja ka Ameerikas loomulikult mehed, veel 45 aastaselt Svetlana sĂŒnnitab tĂŒtre. Siiski jĂ€i Svetlana ka Ameerikas nĂ”ukogude intelligendiks. Teda jĂ€tsid ĂŒkskĂ”ikseks materiaalsed rikkused. Vanas eas maksis see kĂ€tte. Ta polnud rahul, et tĂŒtar Olga polnud huvitatud teadmistest, vaid eelistas ameerikalikku maailma, elamist oma vĂ€ikses sisemaailmas. Ta andis paar intervjuud Venemaa telekanalitele, kuid ta oli pettunud kodumaa vĂ€iklases suhtumises tema isiksusse. Tal olid mingid sidemed patriarhaadiga, kuid ega ta ei pĂŒĂŒdnud elu lĂ”puni kellegi meele jĂ€rgi olla. Isegi mitte isa meele jĂ€rgi, kuigi see tundub tĂ€nagi tĂ€iesti vĂ”imatu. Aga ta oli kĂ”va naine. Ta oli Stalin.

kolmapÀev, 16. november 2011

Salvator Mundi, Leonardo da Vinci, London.


Ruttan detsembris oma sĂŒnnipĂ€eval Londonisse. PĂ”hjus? Londoni National Gallery on avanud nĂ€ituse "Leonardo da Vinci: Painter at the Court of Milan". Eks neid nĂ€itusi ole ennegi olnud. Aga seekord: Salvator Mundi. Leonardo paljurÀÀgitud ja kaotatud Jeesus, mille olemasolus pole kunagi olnud kahtlust. Kuna kuningakodade vara kirjutati pĂ”hjalikult ĂŒlesse, siis seetĂ”ttu ajaloolased on alati teadnud, et Leonardo meistriteos paiknes Inglismaa ja Ć otimaa kuninga Charles I kogus. Leonardo maalis oma Salvator Mundi Prantsuse kuninga Louis XII tellimusel. Kuid ilmselt kui Prantsuse kuninga Henri IV tĂŒtar Henrietta Maria abiellus Charlesiga, vĂ”ttis ta imelise Leonardo Kristuse Londonisse kaasa. MĂ”lemad nii kuningas Charles I kui ka kuninganna Henrietta Maria olid peene kunstimaitsega inimesed, leian et see oli ka pĂ”hjus miks nad kiivalt oma Leonardot hoidsid. PĂ€rast usurpaator Cromwelli surma vĂ”imu tagasi saanud Charlesi ja Henrietta Maria poja Charles II esimesi samme oli tagasi saada oma hinnaline Leonardo.
Siiski ajaloo kĂ€igus maal haitus, ja pĂ”hjuseks ka meeletu ĂŒlemaalimine, mis meistriteose peaaegu hĂ€vitas. Suure vaevaga taastatud Salvator Mundi on nĂŒĂŒd nĂ”udliku publiku hinnata. Ja ma ĂŒtlen Teile, see on Maailma PÀÀstja!

esmaspÀev, 14. november 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon vÔtab ette liiklusohutuse teema


15. novembril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus pĂ€evakorras on teemaks liiklusohutuse tagamine liikluskorralduslike meetmetega, peaettekandjaks Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo RĂŒĂŒtelmaa.
"Liiklusohutuse tagamine on peab olema linnavÔimude pideva tÀhelepanu all, endiselt hukkub ja saab viga linnas liikluses suur arv inimesi, nagu nÀeme viimastest nÀidetest ei pÀÀsta inimesi isegi ohutussaarekesed," tÔdeb Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja JĂŒri Pihl (fotol). Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mĂ”jukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik SalumĂ€e ja Avo Üprus, PĂ”hja-Eesti PÀÀstekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nĂ”unik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni erakorraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

esmaspÀev, 7. november 2011

Keskerakonna uus poliitika tulekul?

Hindan kĂ”rgelt opositsiooni aktiivsust, nutikust, soovi nĂ€idata end vĂ”imalikult professionaalsest kĂŒljest, ehk nii nagu ĂŒks opositsioon peabki kĂ€ituma demokraatlikus riigis.
Samas on opositsionÀÀride vaatevĂ€ljast jÀÀnud kĂ”rvale arusaamine, et muutuste tuuled on puhunud lĂ€bi ka Keskerakonnast endast. Viimane, ajalooline Keskerakonna kongress, mille sĂŒndmusi jĂ€lgis pingsalt kogu eesti rahvas, usaldas ja andis kindla mandaadi nii Edgar Savisaarele partei juhtimiseks kui ka JĂŒri Ratase pooldajatele erakonna uuendamiseks.
See uuenemine nĂ”uab ka uut poliitikat. Vene inimene, nagu eestlanegi ei taha rohkem makse maksta. SeepĂ€rast on Keskerakonna loosung vaja ĂŒmber pöörata. Maksud vĂ€ikesemaks, pensionid suuremaks! VĂ€hem Ansipi riiki, rohkem raha lihtsale inimesele tĂ€navalt! Ansipi ametnikel palk vĂ€ikesemaks! Aitab Kreeka sotsialismist Eestis! Elagu vabadus!
Seoses sellega likvideerida 3 ministeeriumit, 15 maavalitsust, 150 omavalitsust, teabeametit 10 korda.
Tuleb resoluutselt tegutseda ka Tallinnas endas. Linnaosad likvideerida. Kokkuhoitud rahad suunata töötutele.
Esimene asi: vallandada kĂ”rgepalgaline Tallinna linnavolikogu aseesimees Jaak Juske. Juske palk aga suunata lasteaedadele. Seega olen opositsiooniga nĂ”us ainult ĂŒhes asjas, et Tallinna linnavolikogus on vajalik veel enne aastavahetust ĂŒks tĂ”sine umbusaldus. Kavatsen ise teha jĂ€rgmise Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni istungil ettepaneku avaldada umbusaldust Tallinna linnavolikogu aseesimehele Jaak Juskele.