Meie Georg Ots 100

Georg Otsa sünnist möödub 100. aastat. Oma eluajal oli ta erakordselt mõjukas interpreet. Tema isa, ooperilaulja Karl Robert Ots arvas, et pojast lauljat ei tule, kuna Georgil polnud ooperilava jaoks piisavalt häält. Seepärast sai Georg Otsast esialgu meisterujuja pikkadel distantsidel. See ema vanaisa poolsete, Miiduranna põliselanike poolt kaasaantud anne, ujuda pikalt lainetavas meres, see päästis Eesti meistri 1941. aastal, kuid ta ühena vähestest suutis pihta saanud sõjalaevalt ujuda saarele. Laulja temast sai, Kaarel Ird arvas, et neid, kes kahurist lasevad, on piisavalt ning seetõttu peab kaks sõjakooli Eesti Vabariigis lõpetanud Ots tulema Jaroslavi, Eesti ansamblitesse. Tegelikult arvas Ird, et kui ta ei tule, siis ega Otsal seal eesliinil pikka pidu ei ole. See juhus määras Otsa saatuse. Temast saigi ooperilaulja. Ja mitte ainult. Ta oli imeline Suure Teatri Jevgeni Oneginis koos Galina Višnevskajaga. Tema Mariinkas tehtud Rubinsteini Deemon on etalon baritoni jaoks. Tema Kalmani Mister X hullutab tänaseni. Ta oli kaheldamatult ka nõukogude estraadi täht. Georg oli väga sarnane oma vanaemale, Maria Katšerõginale, kes oli pärit Peipsimaalt. Tundub, et see oligi pärandus vanaemalt, kes laulis kenasti romansse. Otsad armastasid Eesti Vabariigi ajal suvitada Narva-Jõesuus. Kuid hiljem suvitas Ots Varnjal, Peipsimaal. Ots lahkus varakult, 55 aastaselt. Ehk oleks ta jõudnud rohkemgi, kui selletagi on tema pärand enneolematu. Ta esines palju Soomes, ilmselt kasutati teda, kuna ta rääkis soome keelt. Ometi ei lastud teda esinema Lääne - Euroopasse ja USAsse. See on küllaltki arusaamatu, sest rääkis vabalt prantsuse ja saksa keelt, ja laulis itaalia keeles. Meie ajakirjandus ei oska meie tähti müüa. Otsa pärand ei ole piisavalt esitletud isegi eesti publikule, Arne Miku pingutustele vaatamata. Ma loodan siiralt, et see piinlik etapp on nüüd läbi. Minu ema, Larissa Kauri sõbrana on Ta minu lapsepõlve piltides, Estonia teatri lavataguses elus. Erakordne anne, kes end maksimaalselt realiseeris. Tema Peipsimaa juured tõid talle erakordse laulja talendi, mis saadab Eesti rahvast igavesti.

Päike tõeliselt kuldas Oru parki

Päikselisel päeval seadsin sammud loodusesse. Kuhu veel erakorralistel aegadel rahval minna? Loodusrajad kutsuvad. Päike tõeliselt kuldas Oru parki. Loomulikult külastasin ka president Pätsi. Jõhvi andis ka oma panuse presidendi mälestusmärgi sündi. Ning kord tuleb päev, mil Jõhvi ja Toila on üks. Usun, et meil läheb hästi.