Mis on arstide - miljonäride streigi taga?

Paljud kodanikud olid päris üllatunud meie arstide häbematuse üle pärast seda, kui Äripäev oli avalikustanud arstkonna miljonilised sissetulekud. Veel enam, ühe Järvamaa perearsti avameelsus jahmatas kõiki. Tuli välja, et tädi on perearstina Eestis kirjas ja võtab palka vastu, kuid tegelikult töötab hoopis Soomes. See kõik räägib üüratust ahnusest, Hippokratese vande murdmisest. Kuid kuidas ikkagi jätkus jultumust ühiskonnale näkku sülitada?

Nagu ikka on kõige selle taga poliitika. Odav poliitika , mis ei oles seotud ei eesti rahva ega eesti tervishoiuga.

Kes meil siin streigiõhutajad on? Õige. ResPublica juhtivad liikmed, endised ResPublica Riigikogu fraktsiooni liikmed Andres Kork ja Külvar Mand. Selge. Ilmselt kuulub idee survestada oma koalitsioonipartnerit, Reformierakonda libastreigiga, valitsuse liikmele Urmas Reinsalule, endisele Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele. Eesmärke on mitu, kahjustada oma konkurenti valijate häältele Reformierakonda, samas pressida Reformierakonnalt välja võimalus mahaparseldada Eesti Energia jne.

Usun, et eesti ühiskonnal pole vaja toetada showd, kus buldogid vaiba all heitlevad. See on ehtne jama. Ühiskond peaks välja mõtlema, kuidas saada jagu ahnetest arstidest. Kas tõesti usute muinasjutte, et inimene on võimeline töötama kolme koha peal, kusjuures üks nendest töökohtadest asub Soomes? Minul on ettepanek. Lõpetame selle sotsialismi. Lõpetame selle, et arst usub, et koristaja ja pensionär peavad oma piskust veel midagi ära andma, et arstiproua saaks niisama päevad läbi kohvitada. Teeme nii, et edasipidi saab arst raha otse patsiendi käest. Oled hea arst , siis sul on kliente ja sa oled rikas. Usun, et kui avada see laegas, et arstil on võimalik teenida, kuid ta patsiente hästi teenindab, siis see otsekohe lõpetaks igasugused jutud arstide suurest töökoormusest. Kohe kaoks selline asi, et arst töötab kolmes haiglas. Ning otsekohe jääks ilma leivata tohutul hulgal inimesi, kes nimetavad end arstideks, aga kes seda pole. Muide, kindlasti tuleb lasta välismaa arste Eestisse. Konkurents, mis saabub väljamaalt, on veel üks kaval asi, mis praeguse segase seisu otsekohe selgeks teeks.

Max Kaur: Miks 1994.aastal NATO ei päästnud „Estoniat“ ?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Kaheksateist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.

Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.

Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

Meie Brazauskas 80

22.septembril 2012 a. saanuks legendaarne Leedu president Algirdas Brazauskas 80. Kohtusin Algirdas Brazauskasega ergava juunipäikese all sillerdavas Vilniuses 1989 aastal. Olin Leedu komsomoli kongressi delegaat. Leedus olin sõjaväes, just nendes sama väeosade läheduses, milles aastaid varem oli poliittöötajana Ansip. Mind valiti kongressile Klaipeda linnaorganisatsiooni poolt, mitte sõjaväeosade poolt. Leiti, et linna sobib esindama just inimene Eestist. Pidi ju kongressil kõne alla tulema Leedu noorsooorganisatsiooni iseseisvumine. Loomulikult istus saalis Brazauskas, kellele see oli otsustav lahing. Tal oli juba plaan lahku lüüa NLKP-st. See kongress oli talle eelproov. Ka mina hääletasin lahkulöömise poolt ÜLKNÜ-st. Aitas sellest Moskva partokraatiast, rasvastest kolhoosnikute mordadest. Riik oli allakäigu teel. Peatada seda oli võimatu. See kohutav allakäik jätkus veel Venemaal hiljemgi. Balti riigid aga läksid pärast vabaduse kättevõitmist sisemajanduse koguproduktist ühe inimese kohta Venemaast kaugele ette.

Kongressi kuluaarides õnnestus saada isiklikult Brazauskasega tuttavaks. Vestluses kiitis ta meid kui julgeid noori ja erilist hea meelt tundis ta selle üle, et olin Eestist.

Brazauskas jäi meelde tollelt kongressilt kui asjalik, rahulik, fundamentaalne gigant. Erinevalt Savisaarest ei õnnestunud tal ära hoida vastasseisu nõukogude armee ja KGB-ga. Kui tema oli kindlasti see, kes Eesti vabanemise kergemaks tegi.

Kolm päeva enne surma sai Algirdas Venemaa presidendilt Medvedevilt Au ordeni. Oli ju Algirdas see, kes tõi ka Venemaale vabaduse!

Max Kaur: Peipsiäärest algab Eesti ja Euroopa Liit

19.septembril 2012.aastal, osaleb Tallinna Linnavolikogu eestseisuse liige Max Kaur, Peipsi Kalurite Ühingu esimehe ja endise Jõgeva maavanema Priit Saksingu kutsel, Peipsimaa Arengufoorumil, Mustvee Kultuurikeskuses.

"Peipsiäärest algab nii Eesti kui ka Euroopa Liit. Peipsiääre pealinn Mustvee oma 500.aastase traditsioonidega on ajalooline mälestusmärk mineviku Eestist, mis ulatab käe tuleviku Eestile. Sellistest väikelinnadest ja piirkondadest saabki Eesti rahvas oma alguse. Peipsimaa vajab arenguks julgelt investeeringuid, selleks peab Peipsiäär saama rohkem nii riigieelarvelisi kui ka Euroopa struktuurfondide vahendeid. Kahtlemata annaks arengule uue impulsi Eesti-Vene suhete laabumine," leiab poliitik Max Kaur.

Foorumil on kõne all Peipsimaa ühisturundus, Peipsi idakalda koostöö, kohaliku toidu propageerimise võimalused jm.

Peipsimaa Arengufoorumi korraldajate seas, mis toimub moto all "Peipsi on avar, rannad ja inimesed erinevad. Järv ühendab siiski kõiki!", on Peipsimaa Turism MTÜ, Jõgevamaa Koostöökoda, Tartumaa Arendusselts, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja "Piiriveere liider".

Max Kaur: Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks

18. septembril 2012. aastal korraldab Põhja prefektuur koostöös Euroopa Liidu Sotsiaalfondiga rahvusvahelise konverentsi „Multikultuurne ühiskond – oht või võimalus?“ Tallinnas. Konverentsist on kutsutud osalema Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

"Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks, mis globaliseeruvad maailmas väljendub paljuski rahvusvahelises kuritegevuses. Rumeenia mustlaste ebaseaduslik tegevus Tallinnas on vaid üks näide sellest. Üheskoos said riigi ja linna korrakaitsestruktuurid probleemist jagu. Kogemuste vahetamine, analüüs võimaldab meil valmis olla ka tulevasteks väljakutseteks," tõdes Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Konverentsi peaeesmärk on Eesti ühiskonna ja korrakaitseasutuste teadlikkuse ning valmisoleku suurendamine ning ennetada võimalikke sisejulgeolekut ohustavaid situatsioone, mis tulenevad globaliseerumisest ja rändest tingitud kultuuridevahelistest erinevustest ja konfliktidest. Konverentsil tulevad vaatluse alla julgeolekupoliitika ja põhiõiguste kaitse küsimused, multikultuurse ühiskonna seosed religiooniga ja selle mõju turvalisusele. Lisaks kultuuridevahelise suhtlusega kaasnevad riskid ja mõju masside käitumisele ning meedia roll protsesside kajastamisel. Aina enam globaliseeruvas maailmas on üheks mõttekohaks see, kuidas tulla toime kultuuridevaheliste erinevuste ja nendest tingitud konfliktidega, mis võivad ohtu seada sisejulgeoleku. Seetõttu on oluline nii ühiskonnal kui korrakaitseasutustel olla teadlik multikultuursusega seonduvatest probleemidest nagu sundabielud, aumõrvad ja inimkaubanduse sihtriigiks saamine.

Max Kaur: Tallinn toetab kuriteoennetuse projekte

Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas projektidele, mille eesmärgiks on parandada turvalisust pealinnas, kokku 16 387.40 eurot.

"Tallinna tegutseb ja kavatseb ka edaspidi tegutseda tihedas koostöös siseministeeriumi ning politseiga korrakaitse ja ennetustöö edendamiseks Eesti pealinnas," kinnitas Tallinna Llinnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri projektile "Turvaline linnaruum", mille raames presenteeritakse Tallinna ühistranspordis videoklippe, eraldati 4700 eurot. Projekti eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust erinevatest ohuolukordadest linnaruumis ning julgustada nähtud süüteost teada andma.

Projekti „Avaliku korra ja jõulurahu tagamine" raames kaasatakse 1.detsembrist kuni 6. jaanuarini avaliku korra tagamiseks lisajõududena vabatahtlike abipolitseinike patrulle, tõhusamalt ennetamaks võimalikke õigusrikkumisi ning suurendamaks linnakodanike ja turistide turvatunnet.

MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu projekti „ Põhja-Tallinna kõnniteede ja ülekäiguradade liikumistakistuste ja liiklusturvalisuse kaardistamine liikumispuudega inimestele" toetatuseks eraldati 9540.40 eurot.

Projekti eesmärgiks on kaardistada kõik Põhja-Tallinna piirkonda jäävad kõnni- ja liikumisteed, ülekäigukohad ning invaparkimiskohad. Projekti raames kaardistatakse ratastoolis hinnanguliselt kuni 45 km teed, selgitatakse välja hetkeolukord, fikseeritakse kõik takistused, mis segavad ohutut liikumist.

Tallinna Kiirabi projektile, mille raames korraldatakse Tallinna kriisimeeskonnale elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise alane teabepäev ja õppus, eraldati 2147 eurot.

MUPO vajaks rohkem õigusvolitusi

4.septembril 2012.a. kutsub Tallinna Lnnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus arutatakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevust 2012.a. esimesel poolaastal. Ettekandja on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand.
"Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et üheksa aasta jooksul on munitsipaalpolitsei leidnud head vastukaja tallinnlastes. Hästi on sulanud koostöö riikliku politseiga ning Eesti pealinn võib julgelt nimetada täna üheks turvalisemaks Euroopa Liidu pealinnaks. Kuid paljugi on veel vaja ära teha. Arengu nimel vajaks MUPO rohkem õigusvolitusi ning oluline on ka töö kaadriga, " leiab Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12, Tallinn.