neljapÀev, 31. oktoober 2024

Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 83

31.oktoobril 2024.a. saab 83. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval ĂŒle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede jĂ€rves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle.  

See oli Ă”nnelik aeg eesti balletile, mis emale tĂ€hendas ka isiklikku lĂ€hedast tutvust balleti maailmatĂ€htedega, nagu nĂ€iteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.



Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. NĂ€iteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev NĂ”mmikut ning ka maestro Eduard Tubin on emale armukirju kirjutanud. Priimabaleriini lapselaps, minu tĂŒtar Viktoria (28) EKA magistrant, on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Palju Ă”nne, ema!



teisipÀev, 29. oktoober 2024

Johannes Lauristini mĂŒstiline kadumine

29. oktoobril 2024.a. möödub 125. aastat Johannes Lauristini sĂŒnnist. Suurim mĂŒsteerium on aga tema surmaasjaolud. Johannes Lauristin kadus Punaarmee paanilise pĂ”genemise kĂ€igus Tallinnast 1941.aasta augustis.  Punaarmee pĂ”genes, kuna Hindenburgi sugulane, tulevane kindralfeldmarssal Erich von Manstein oli vĂ€lkkiirelt Baltikumi haaranud. Eesti NSV valitsuse liikmed oleksid pidanud viibima laeval Vironia, mis suundus Leningradi, kuid Lauristini seal kindlasti ei olnud. On esitatud versioon, et ta vĂ”is olla jÀÀmurdjal Suur TĂ”ll. NĂ”ukogude vĂ”imude ametlike teadeannete jĂ€rgi hukkus Johannes Lauristin 28. augustil 1941. aastal Tallinnast Leningradi evakueerudes eskaadrimiiniristlejal Jakov Sverdlov. Pole olemas aga mingeid dokumentaalseid tĂ”endeid vĂ”i tunnistajate ĂŒtlusi, mis seda kinnitaks. MeresĂ”jaajaloolase Mati Õuna raamatus "VĂ”itlused LÀÀnemerel. Suvi 1941"  tuuakse andmeid, et Lauristin lasti nĂ”ukogude vĂ”imuesindajate poolt maha. VĂ”is olla nii, et nĂ”ukogude sabarakkude pĂ”genemise kĂ€igus ei mahtunud vĂ”i ei jĂ”udnud inimesed laevadele, vastavalt instruktsioonidele kuulus sel juhul kĂ”rge vĂ”imukandja likvideerimisele, et ta sakslaste kĂ€tte vangi ei langeks. Seega on esitatud vĂ€ide, et NKVD ohvitser lasi Lauristini lihtsalt maha. Kindlasti kui see nii oli, siis on olemas vastav raport Moskvas. Seni pole sellest aga midagi kuulda olnud. MĂ€letatavasti Stalini poolt pĂ”randaalusele tööle jĂ€etud EKP KK I sekretĂ€r Karl SĂ€re andis end sakslaste kĂ€tte vangi ning ta andis ĂŒles ka kĂ”ik Eestisse jÀÀnud kommunistid. Nii hukkus Arnold RĂŒĂŒtli naise Ingrid RĂŒĂŒtli isa, tuntud kommunist ja rahvakomissar Neeme Ruus. Mis juhtus aga Johannes Lauristiniga? VĂ”ib-olla ikkagi libises kogenud illegaal NKVD haardest ja  kadus ööhĂ€marusse? VĂ”ib - olla jĂ€i tema kĂ”hetu figuur Patkuli platvormil patseeriva kindralfeldmarssal Georg Carl Wilhelm Friedrich von KĂŒchleri binokli vaate vĂ€lja? Vale nime all elades, elas ta ĂŒle sĂ”ja ja jĂ€lgis pargis puude varjust tĂŒtar Marjut jalutuskĂ€igul Kadriorus? Vanuse jĂ€rgi vĂ”is Johannes Lauristin tervitada olĂŒmpiamĂ€nge Tallinnas 1980. aastal ning miks mitte ka Eesti iseseisvuse taastamist 1991, aasta augustis, laulva revolutsiooni liidri, peaminister Edgar Savisaare poolt, kui oli saabunud Lauristini enda salapĂ€rase kadumise 50. aastapĂ€ev.

esmaspÀev, 28. oktoober 2024

Tallinn spioonide pealinn

Tallinnas on aastakĂŒmneid tegutsenud Stirlitz. Aga ajalt saabub siia James Bond. Olen ise kĂŒlastanud Bondi filme Tallinnas. Bond see on kaasaegse meelelahutuse tipptase jĂ€tkuvalt. Flemingu imeline maailm Portugali kuninglikust kuurordist Estorilist ja sĂ€ravast fantaasiakasiinost Casino Royal. Teise MaailmasĂ”ja ajal oli kuninglike perekondi tĂ€is Estoril Euroopa spioonide paradiis ning just seal pĂ”rkas briti luuraja Fleming otse kasiinos kokku natsidega Saksamaalt. Eesti hasartmĂ€ngukultuuril on pikk tee selle tipptasemeni.

Agent 007 Roger Moore hiigelaegadel vĂ”isime imetleda vana maailma rikkusi Monte Carlos ja Baden-Badenis. TĂ€napĂ€eval on palju muutunud. Roger Moore asemel on nĂ€itlejad, kellest ei Ă”hku mingit glamuuri ja ĆĄarmantsust. Ahned kasiinod on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevĂ”tuga peletanud eemale kliendid, kes eelistavad nĂŒĂŒd mĂ€ngijate omavahel pokkerit. Kuid Bond on siiski jÀÀnud. Kas teab vĂ”ib-olla jĂ€rgmise ajaloo kÀÀnaku taga on tulemas uus tase? George Clooney oli just Ă€sja Tallinnas, Hiltonis filmimas oma uut kassahitti kasiinos.

Tallinn on viimased sada aastat olnud spioonide pealinn. Just siia pani Julian Semjonov tegutsema nĂ”ukogude Bondi Maximillian von Stirlitzi. Just Eestisse saatis nĂ”ukogude vĂ€lisluure oma spioone ettevalmistusele, et sĂ”ita rikkasse LÀÀnde. Canarise tĂ€ht Cellarius tegutses just Tallinnas. Gestaapo pealiku Ain - Ervin Mere lugu, kui Sudoplatovi agendi lugu, on ikka veel rÀÀkimata. Kus on lood Ameerika ja LÀÀne-Saksamaa spioonide tegevusest NĂ”ukogude Eestis? Ainult Komissarovi "Valge laev" tuleb meelde, "trubaduurid ja sĂ”durid oleme, paljas ja kĂŒlmetav salk...". Aga see ongi meie paindlik, keeruline, tsiviliseeritud, kaasaegne maailm. Spioonide maailm Eestis see on Eesti ilma sĂ”jata. Ă•itsev Euroopa meil, ja naabruses ohtlik Venemaa. Bondid on meiega. 

kolmapÀev, 2. oktoober 2024

Meie Jimmy Carter 100!

Nobeli rahupreemia laureaat, endine USA president Jimmy Carter tĂ€histab oma 100. sĂŒnnipĂ€eva. Soliidne iga ekspresidendi jaoks, tĂ”stab aga et mees on tĂ”eliselt vitaalne. Üllatuslikult 1976 . aastal demokraatide kandidaadiks valitud maapĂ€hklifarmer, suutis oma sarmiga presidenditooli Ă€ra vĂ”tta fantastiliste poliitiliste sidemetega Gerald Fordilt. Carter loomulikult tegeles pĂ”llumajandusettevĂ”tlusega ja oli piisavalt edukalt, kuid loomulikult tema ambitsioonid oli ammu suuremad. Nimelt on ta merevĂ€eakadeemia lĂ”petanud tuumaallveelaeva ohvitser, ĂŒks esimesi USAs, neid Ă”petati vĂ€lja aga vĂ€ga pĂ”hjalikult. Oma koduosariigis, Georgias, lasi ta end valida osariigi Senatisse ning saavutas lĂ”puks enda valimise Georgia kuberneriks, tai jĂ€i ĂŒhe ametiaja kuberneriks. Tema presidendiks saamine oli sensatsioon. Pole imestada, et teda huvitasid desarmeerimiskĂŒsimused, kuna ta teemat tundis. NL liider Leonid BreĆŸnev oli samuti huvitatud desarmeerimisest, et tĂ”sta maailmas oma prestiiĆŸi. Carteri riigisekretĂ€r Cyrus Vance, nagu tuleb vĂ€lja Mitrohhini arhiivist (KGB vanemohvitser Mitrohhin toimetas 90-aastatel LÀÀnde nĂ”ukogude vĂ€lisluure arhiivi), oli mĂ”nda aega tihedas sidmes nĂ”ukogude luurajatega ning seetĂ”ttu lĂ€ksid asjad libedalt. 1979 Viinis kirjutasid mehed alla SALT II leppele.
Õnnetuseks lĂ€ksid pĂ€rast seda asjad allamĂ€ge. NĂ”ukogude Liidu invasioon Afganistani tegi lĂ”pu USA presidendivalimiste aastal edukalt arenenud USA ja NL suhetele. USA alustas Moskva olĂŒmpiamĂ€ngude ja Tallinna olĂŒmpia purjeregatti boikotti.
Kuid isegi siis ei arvanud keegi, et Carter kaotab Reaganile, kes tundus ÀÀrmusparempoolsena, kuid kes seda muidugi polnud. Reagan oli kĂŒll veendunud antikommunist, kuid Donald Trump on vĂ”rreldes temaga tĂ”esti oma vaadete poolest tunduvalt vĂ€rvikam.
Carter pidigi jÀÀma pensionile. Ometi tĂ”i saatus ta kĂ€tte Nobeli rahupreemia. Ja ehk tema oli tĂ”esti see mees, kes seda vÀÀris. Ta vĂ”itles desarmeerimise eest, rahu eest LĂ€his-idas, oli jĂ€releandmatu sĂŒĂŒmevangide osas ning inimĂ”iguste eest seismisel laiemalt. Ehk on Jumal talle pikki aastaid kinkinud just seepĂ€rast.