Keegi on öelnud, et Reagan, GorbatĆĄov ja Mandela mĂ”jutasid kĂ”ige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sĂŒndmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik LÀÀne-Euroopa ei mĂ”istnud veel, mida tegi see USA titaan. GorbatĆĄov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale vĂ”imalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda vĂ”imalust kasutamata ei jĂ€tnud.
Noorena mĂ€letan veel neid aegu, mil MiĆĄa GorbatĆĄov Tallinnas kĂ€is. TehnikaĂŒlikooli lĂ€hedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas MustamĂ€e metsas, kui suurte limusiinide korteeĆŸ lendas lĂ€bi mĂ€nnimetsa ĂŒlikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. MustamĂ€e noor mĂ€nnimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab autoaknast vĂ€lja! GorbatĆĄovi silmadest vĂ”is vĂ€lja lugeda tumma mĂ”istmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes...
2. mĂ€rtsil 2022.a. tĂ€histab see suurmees oma 91. eluaastat. 80. juubelit tĂ€histas ta Londonis, kuninglikus Albert Hallis, maailma tĂ€htede seltsis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. TĂ€na istub Kremli unistaja isoleerituna Moskvas lĂ€histel, sinises majas, mĂ€nnimetsa taga. Ja tema kĂŒlalisteks on kogu vaba maailm, see maailm, kes kĂ”rv kikkis kuulab viimaseid uudiseid Ukrainast.