esmaspÀev, 5. jaanuar 2015

Mustvee linnapea: viisavaba piiriala Venemaaga elustab kogu PeipsiÀÀrset regiooni

Peipsi pealinna arengu olulisem faktor eduks on see, kuidas on kasutusel Eesti idameri, Peipsi ning missugused on suhted naaberriigi Venemaaga. Piirilepe Venemaaga on Eestile oluline, sest see on ĂŒks hoob majandussuhete elavdamiseks Venemaaga. Mustvee linn on eeskĂ€tt huvitatud  piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt. Ma pole nĂ”us endise regionaalminister Toivo Asmeriga, kes arvab, et tĂ€nases olukorras pole see idee realiseeritav. 
Euroopa Liidul on suured kogemused selles vallas Venemaaga juba olemas, nĂ€iteks Poolal ja Soomel, kuid ka nĂ€iteks mitte Euroopa Liidu liikmel Norral. Poola kogemus Kaliningradi oblastiga on vĂ€ga edukas.  Poola suursaadik Moskvas Katarzyna Pelczynska-Nalecz kinnitas seda just Ă€sja, viitas et sellest pole sĂŒndinud mingeid ohte ning et 50 kilomeetrine viisavabaala Venemaa ja Poola vahel jÀÀb toimima ka edaspidi. Mustvee linnapeana kĂŒlastasin Kaliningradi mĂ€rtsis 2014.a, kus tutvusin isiklikult selle kogemusega.  Norra ja Venemaa vahel on  tĂ€na 30 kilomeetrine viisavaba ala, mida tahetakse aga juba 50 kilomeetri peale viia. 
Riigikogu Kagu-Eesti saadikurĂŒhma liikmed on just  Norra ja Venemaa kogemust nĂ€iteks tuues tĂ”denud, et  kogemusi on nĂŒĂŒd ĂŒksjagu ning ka Eestis vĂ”iks aruteluga piiriÀÀrsest viisavabadusest edasi minna. Viisavabaduse kehtestamist Venemaaga toetas jĂ”uliselt Isamaa ja ResPublica Liidu kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes on ajalehele "Valgamaalane" öelnud, et : "mina toetan sellist arengut ega nĂ€e sellele ohtu ka riigi julgeoleku seisukohalt." Aaviksoo tĂ”i nĂ€iteks Saksamaa ja Prantsusmaa kunagise vastasseisu: " Nad vihkasid teineteist tĂ€iega pĂ€rast neid verevalamisi, mis aset leidsid. TĂ€na ei ole suuremaid sĂ”pru, nii et kĂ”ik on vĂ”imalik, kui inimesed tahavad koostööd teha ja usuvad sellesse.» 
Ameerika Ühendriikide suursaadiku Jeffrey D. Levine visiidil ajal Mustvees mainisin ka piiriÀÀrse  viisavabaala vĂ”imalust, sest me  rÀÀgime ju asjast, mis on Euroopa Liidu riikide poolt juba rakendatud ellu suhetes Venemaaga. Selle ettepaneku vastu on tĂ€na toodud Eesti julgeoleku tagamise vajaduse argumenti.  Kardan aga, et siin on asjad segi aetud. Meie julgeolekuprobleemid piiril Venemaaga ei ole kuidagi seotud vĂ”imaliku viisavaba alaga, vaid meie enda piiri nĂ”rkusega. 
TĂ€na peab tegema jĂ”upingutusi, et piir reaalselt vĂ€lja ehitada. Sellega seoses vajab Mustvee piiriĂŒletamise punkti. Ärimeestel on juba huvi ka tolliladude avamiseks Mustvees. PeipsiÀÀrne regioon omab oma sajandite pikkusi kultuuris - ajaloolisi, religiooseid sidemeid Venemaaga ning seetĂ”ttu on inimeste ja kaubade vaba liikumine ÀÀrmiselt teretulnud. Miks ei peaks ka tĂ€na PeipsiÀÀrne eriline kurk, sibul, kĂŒĂŒslauk, tomat , leib ja suitsukala Venemaal hĂ€sti peale minema? Piirikaubanduse arendamine on vĂ”ti Mustvee kiiremaks arenguks ning juba rajatava infrastruktuuri efektiivsemaks Ă€rakasutamiseks. Veeteede areng Peipil on jĂ€rgmine oluline kĂŒsimus. Peipsi pealinn Mustvee omalt pakubki ka Mustvee sadama arengut, fakt on see, et juba 20. sajandi alguses olid Mustvee sadamas suured tsaariaegsed laevad ning 60ndatel aastatel kihutasid Mustvee-Tartu ja Pihkva vahel tiiburlaevad. TĂ€nane taandareng torkab rĂ€igelt silma. Mustvees on olemas piirivalve kordon. Piirivalve kordoni baasil vĂ”iks organiseerida tolli-ja passikontrolli. Siinkohal tulebki rĂ”hutada, et piiriÀÀrne viisavaba ala ei tĂ€hendada piirikontrolli, passikontrolli kadumist.Vastupidi , sellises olukorras on kontroll eriti tihe. Eesti jÀÀb alati Ă”igus piirilt tagasi saata inimesed, kes talle ei meeldi. KĂ”igi nende meetmete olemasolu korral ei saaks piiriÀÀrse viisavaba ala loomine kuni 50 kilomeetri kaugusele piirist olla problemaatiline, vaid just see , mida PeipsiÀÀrse majanduse edendamiseks vajalik on, kasutades Ă€ra PeipsiÀÀrse piirkonna fantastilist geograafilist asendit. SuverÀÀne Eesti riik ei peaks kartma kedagi, ka mitte plaane, mille ĂŒheks osapooleks on meie suur naaber. Me peaksime vaatama kaugemale kui tĂ€nane vastasseis. KĂ”ik need sammud tagaksid, et Eesti idamerele saabuvad uue ajad, mis tĂ”stavad kogu piirkonna elanikkonna elatustaset.