Ivari Vee kirjutas http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11039 ,et 8. septembril said Eesti kasiinovastased ametliku vastuse 4. augustil Kumu peadirektorile saadetud kirjale, milles oli ettepanek eksponeerida Kumus kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pĂŒhendatud maali.Kumu peadirektor Marika Valk vastas: „Usun siiralt, et tegelete Ă”igete aadete nimel ja vĂ”itlete Ă”ige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab nĂ€itusesaalide kasutamise ĂŒle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on pĂŒsiekspositsioonide ja vĂ€lisnĂ€itustega, pole siin muudatusi vĂ”imalik ette vĂ”tta. Soovin sĂŒdamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvĂ”imaluse.“
„On siiralt kahju, et Kumu juhtkond unustab, mis on kunsti eesmĂ€rk. Kumu on muudetud kasiinosĂ”ltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunsti teoseid. Arvata on, et varsti lĂŒĂŒakse Kumus ka kasiino pĂŒsti,“ arvas kasiinovastane poliitik Max Kaur.
See „kahjutundega Ă€raĂŒtlemine“ tuletas KesknĂ€dalale meelde ĂŒht teist, aga vaat et sĂ”na-sĂ”nalt samasugust Ă€raĂŒtlemist. Mihhail Bulgakovi kultusromaanis „Meister ja Margarita“ kohtub Meister, kes oli kirjutanud romaani Pontius Pilatusest (ja seda 1930-ndate aastate NĂ”ukogude Venemaal!) kirjandusajakirja toimetaja Mihhail Berlioziga. Meister kirjeldas vaimuhaiglas poeet BezdomnĂ”ile oma kohtumist tolle toimetajaga nii: „LĂ”puks tĂŒĂŒtas ta mu Ă€ra ja ma kĂŒsisin lihtsalt, kas ta avaldab romaani vĂ”i ei avalda. Selle peale lĂ€ks ta (Berlioz – Toim.) nĂ€rviliseks, mĂ”mises midagi ja ĂŒtles, et tema ei saa seda ĂŒksipĂ€ini otsustada, et mu teosega peavad tutvuma teised toimetuse kolleegiumi liikmed, nimelt kriitikud Latunski ja Ariman ning kirjanik Mstislav LavrovitĆĄ. Ta palus mind tulla kahe nĂ€dala pĂ€rast. Tulin kahe nĂ€dala pĂ€rast ja mind vĂ”ttis vastu keegi nĂ€itsik, kelle silmad alatisest valetamisest nina peale kÔÔrdi vahtisid. [...] Selle nĂ€itsiku kĂ€est sain ma tagasi oma romaani, mis oli juba ĂŒsna kapsaks loetud. PĂŒĂŒdes vĂ€ltida oma pilgu kohtumist minu omaga, teatas ta mulle, et toimetus on varustatud materjalidega kaheks aastaks ette ja seepĂ€rast, nagu ta ĂŒtles, langeb minu romaani avaldamise kĂŒsimus Ă€ra.“ (Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“. Kirjastus Varrak 1995.)
VĂ€gisi tundub, et maailmas kĂ€ib kĂ”ik ringiratast. JÀÀb vaid loota, et Neeme Lalli vastu ei alustata kasiinode vastu vĂ€lja astumise pĂ€rast ajakirjanduses turmtuld, et teda ei kĂŒlasta karistusorganid ja et ta ei lĂ”peta nii kurvalt nagu Bulgakovi romaani peategelane.










